Slava Ukraine

Eesti Kirik 80 aastat tagasi

Kui tibusid loetakse sügisel, siis kirikurahvas hindab tehtut kevadel – nii oli ka 80 aastat tagasi ja see leidis loomulikult kajastust kirikulehes. Aga lugeda oli muudki huvitavat. Elu oli vaiksem kui varem Märtsi alguses võttis Lääne-Nigula kogudus suure armastusega vastu Lääne praostkonna õpetajad, saadikud, neli köstrit ja külalisena noorsootöö sekretäri Harri Haameri. Sinodil kuulati ära ...

Lundis kinnitati soovi ühineda

E.E.L.K. Rootsi praostkonna 51. sinod moto all «Kristuse tunnistajad» peeti Lundi Eesti Majas, võõrustajaks oli Lõuna-Rootsi kogudus.  Arutluse all oli praostkonna tegevusaruanne, majandusküsimused ja koguduste päevaprobleemid. Et praostkond on jätkuvalt kodumaa kirikuga ühinemise ootuses ja lootuses, siis diskuteeriti selgi teemal. Arvude keeles Sinodi koosoleku juhataja oli praost Ingo Tiit Jaagu, abijuhataja Lõuna-Rootsi koguduse juhatuse esinaine Eha Pöhl, protokollis praostkonna nõukogu sekretär Ants Anderson. Huvitava ettekandega «Suurest Paugust ehk mateeria evolutsiooni etappidest universumis» esines emeriitprofessor Indrek Martinson. Rootsi praostkonnas on seitse kogudust: Stockholmi (652 liiget), Lääne-Rootsi (413), Lõuna-Rootsi (280), Norrköpingi (91), Uppsala (88), Värmlandi (65) ja Eskilstuna (33). Kokku peeti eelmisel aastal 87 jumalateenistust 15 erinevas kohas, armulaualisi oli 307. Pühapäevakoole ega leeritunde ei ole olnud, küll aga peetakse piiblitunde ja hingehoidlikke vestlusi. Ristiti kaheksa, laulatati kolm paari ja leeritati üks. Õpetajaid on kolm: Ingo Tiit Jaagu, abipraost Heiner Erendi ja E.E.L.K. assessor Jaak Peeter Reesalu. Kopenhaagenis aktiivsed noored Lõuna-Rootsi kogudusel (õp Erendi) on olnud pihtkonnad Helsingborgis, Lundis, Malmös, Olofströmis ja Kopenhaagenis. Elu on aga nii läinud, et jumalateenistused toimuvad veel ainult Lundis.  Väga elav tegevus on kandunud Taani poolele, nimelt Eestist ümber asunud noored on seal aktiivselt kogudusetööl. Tegutseb laulukoor, täienduskool jm. Kerkis küsimus, kas Kopenhaagen saab edaspidi esindada Lõuna-Rootsi kogudust. Õpetaja Erendi sõnul on Kopenhaageni pihtkonna elu võrreldav 50. aastate Rootsi eesti kogudustega. Pole vahet, kus pool merd eestlased elavad, ometi peaks korrektsuse huvides Rootsi poolel säilima ka Lundi kogudus. Küsitavaks teeb selle liikmeskonna kõrge iga. Arutati, mida teha koguduste arhiividega. Lõuna-Rootsi koguduse arhiiv on osaliselt Eestisse jõudnud, osa on Rootsi maa-arhiivis, Uppsala arhiiv on Rootsi riigiarhiivis. Märgiti, et Rootsi uurijad tunnevad huvi E.E.L.K. koguduste arhiivide vastu ja nii on need kättesaadavad. Mõni arhiiv on aga inimestel kodus. Sinod valis kolmeliikmelise komisjoni koosseisus Helve Jaagu, Ingrid Tarkpea ja Mart Lindeberg-Linvet, kes täpsustavad arhiivide olukorda ja teevad järgmisele sinodile ettepaneku, mis edasi teha. Kuidas edasi minna? Rootsi praostkond avaldas soovi autonoomse praostkonnana EELK-le allumiseks juba kaks aastat tagasi. Kui E.E.L.K. kirikukogu napi häälteenamusega möödunud sügisel kirikute ühinemise maha hääletas, jäi Rootsi praostkond endiselt kindlaks oma ühinemissoovile. Veebruaris saadeti sellekohane kiri peapiiskop Andres Põderile ja konsistooriumile. Lundi sinodil tõi asjade käigule selgust peapiiskop Põderi esindajana emeriitpeakaplan Tõnis Nõmmik, kes andis edasi nii Andres Põderi kui E.E.L.K. peapiiskopi Andres Tauli parimad tervitused Rootsi praostkonnale. Nõmmik ütles, et kodumaa kirikuga soovib liituda ka Saksamaa praostkond.  Sellega tekib EELK-l kohustus kindlustada vaimulikega ühinenud kogudused. EELK-l on kirikukogus praostkonnad esindatud nelja liikmega, kirikukogu käib koos üldjuhul kaks korda aastas. Väliseesti kogudustel võiks jääda kaks liiget, et vältida kvoorumi puudumist. E.E.L.K-s on seitse praostkonda, mis tähendaks 28 kirikukogu liiget. Kas aga kõik jõuavad paar korda aastas Eestis käia? EELK loodab, et ühinemisel jätkatakse kodumaa kiriku toetamist. Tõnis Nõmmik, kes on ise 27 aastat E.E.L.K. kogudusi teeninud, sõnas lõpetuseks, et tema arvates pole mingit põhjust, miks meil ei võiks olla üks luteri kirik üle maailma. Sinod lõppes jumalateenistusega Lundi Kloostri kirikus, teenisid kõik õpetajad.  Tiiu Pikkur E.E.L.K. Rootsi praostkonna 51. sinod moto all «Kristuse tunnistajad» peeti Lundi Eesti Majas, võõrustajaks oli Lõuna-Rootsi kogudus. Arutluse all oli praostkonna tegevusaruanne, majandusküsimused ja koguduste päevaprobleemid. Et praostkond on jätkuvalt kodumaa kirikuga ühinemise ootuses ja lootuses, siis diskuteeriti selgi teemal. Arvude keeles Sinodi koosoleku juhataja oli praost Ingo Tiit Jaagu, abijuhataja ...

Virumaa vagaduslaad on eriline

Praostkonna uue koosseisu sinodisaadikud kogunesid koosolekule Illuka mõisa. Esiplaanil peapiiskop Andres Põder (vasakul) ja praost Avo Kiir. Foto: Matti Kämärä, Põhjarannik Eesti territooriumilt suurima praostkonna sinodil vaeti kohalike koguduste elu ja valiti praostkonna esindajad järgmiseks neljaks aastaks kirikukogusse. Viru praost Avo Kiir andis uuele sinodikoosseisule aru praostkonna elust nelja aasta lõikes, sest EELK põhikirja järgi toimuvad sellises tsüklis koguduste juhtorganite valimised, kus ühtlasi valitakse ilmikutest sinodisaadikud. Pühapäeval olgu missa Praost tõi ...

Hingata sisse

Möödunud nädal pani koolilõpetajad sügavalt sisse ja välja hingama ning keskenduma oma küpsuseksamitele. Laupäeval alustati kirjandist. Vaatasin huviga teemadele otsa ja meenutasin enda rohkem kui paarikümne aasta taguseid ponnistusi. Pealkirja enam täpselt ei mäleta, aga see oli kindlasti mõjutatud tolleaegsest hüüdlausest «Fosforiidist saia ei saa!». Postimehe pisike gallup näitas ...

Minu Eesti mõttetalgud

Juba sel reedel kogunevad vähemalt 480 mõttekojas üle Eesti tuhanded inimesed, et arutada, mida saaksime kõik koos ära teha iseenda, oma perekonna, sõprade, kogukonna ning Eesti heaks. 1. mail toimuvad mõttetalgud annavad kodanikele võimaluse kokku tulla ja ühistes vestlusringides leida kiiresti lahendusi olulistele küsimustele. Arutusele tulevad talguliste kohapeal püstitatavad küsimused, mis kõik ...

Konsistooriumi aprillikuu istungilt

Kinnitati EELK Konsistooriumi uus kantselei põhimäärus ja kantselei struktuur ning teenistujate koosseis (leitavad EELK kodulehe sisevõrgust). Loodavas arenguosakonnas nähakse ette ka avalike suhete spetsialisti ametikoht. Kokku on uue struktuuri kohaselt konsistooriumi kantseleis ette nähtud 13 koha täitmine. Tühistati konsistooriumi määrus 7. veebruarist 2006 nr 3-M/35 EELK Konsistooriumi kantselei ...

Laenuleib ja laastutuli

Kas mõelda tekkinud majanduskriisist ja rahadefitsiidist globaalselt või paikselt? Kui globaalselt, siis vaatan üle riigipiiri sinna, kus kõige enam liigub korporatiivset raha. Või oleks õigem rääkida hoopis virtuaalsest rahast, mida loodi ja kasvatati laenust? Laenude tagatiseks panditi olematut või põhjendamatult ülehinnatud vara, mis vallandas asjatundjate hinnangul üleilmse finantskriisi. Kui ...

Läkitus Ühinenud Piibliseltside palvepäevaks Eestis

Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal (Ps 119:105). Armsad kaaskristlased! Eesti Piibliseltsi nõukogu, juhatus ja kaastöölised tervitavad teid Ühinenud Piibliseltside palvepäeva puhul. Kogu maailma kristlaskond tänab Jumalat Tema sõna eest, palvetab, et pühakiri jõuaks iga rahva, iga inimeseni. Tänane maailm, mis on haaratud sõdadest ja kriisidest, vajab Jumala sõna julgustust, ...

Eesti Kiriku leviku toetuseks

Peapiiskopi üleskutsele Eesti Kiriku leviku toetuseks on oma annetuse teinud 20. aprilli seisuga järgmised kogudused ja üksikisikud: Viljandi Jaani, Martna, Tallinna Püha Vaimu, Lääne-Nigula, Haapsalu, Pärnu Eliisabeti, Varbla, Helme, Torma, Alatskivi, Kodavere, Jõgeva, Rapla ja Tallinna Toomkogudus ning Tiit Pädam, Raivo Vooremäe, Aime Kütt, Ants Stamberg, Arne Hiob, Andres Tšumakov ja Maie Haas. Kokku on ...

Mehed ja usk

Augusti teisel nädalavahetusel, 7.–9. augustini toimub Pilistvere pastoraadis poiste ja meeste kristlik laager «Isad ja pojad», teemaks «Mehed ja usk». Suured ja väikesed isad ja pojad, vanaisad ja lapselapsed, ristiisad ja ristipojad saavad end proovile panna ülesannetega, mis raskustest hoolimata on siiski jõukohased. Üheskoos saab osa võtta palvustest ning õppida noa käsitsemist ja muud ...

Minister Nõo kiriku kantslis

Mart Jaanson andis Tõnis Lukasele tänuks üle kaks plaati Nõo kiriku meesansambli lauludega. Sündmust jälgib meesansambli laulja Laurits Leedjärv. Fotod: Sirje Semm Vabadussõjas langenud õppursõduri Johannes Luiga mälestuspäevade jumalateenistusel, mis peeti nädalavahetusel Nõos, sai kogudus kuulata haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase kõnet. Mälestuspäevad algasid laupäeval küünla süütamisega Johannes Luiga (18.11.1904–25.4.1919) haual Nõo kalmistul. Rongkäigus tuldi päevakeskusesse, kus kohvilauas kuulati ...

Kanada praostkonna sinod 2009

E.E.L.K. Kanada praostkonna tänavune sinod toimus 28. märtsil Toronto Peetri kirikus.   Sinod algas armulauaga jumalateenistusega, kus teenis E.E.L.K. Peetri Koguduse vikaarõpetaja Ants Tooming, kes mõned päevad hiljem lahkus Torontost Eestisse. Tema panus Kanada praostkonna tegevusse on olnud märkimis- ja tänuväärne. Sinodi tegevosa, mida juhatas praost Hannes Aasa, algas palvusega, lahkunute mälestamise ja ...

Paide kiriku katuse remont päädis rahapuudusel tellingute püstitamisega

  Paide kiriku katuse uuendamiseks püstitati poole miljoni krooni eest tellingud, kuid kuna eelarvekärbete tõttu ei saa edasisi töid toetada riik ega linn, vettib tornikiivri alla jääv konstruktsioon kuni raha leidmiseni edasi. Talve jooksul said paidelased huviga jälgida töömehi, kes puidust tellinguid ehitades mööda kirikutorni järjest kõrgemale ronisid. Kevadkuudel pole aga tornikuulini ...

Kuressaarest leitud iidne hauaplaat on ilmselt pärit kiriku põrandast

    Kuressaare Laurentiuse kirikumüüride uurimiseks tehtavate kaevamiste käigus välja tulnud 1650. aastatest pärinev hauaplaat on kunstiajaloolase Juhan Kilumetsa hinnangul olnud varem kiriku põrandas. Kuigi plaat on servast pooleks murdunud, näeb ta välja nagu uus, vahendas Reporter.ee videolõik. Miks hauaplaat kiriku vundamendi juures maa alla peideti, jääb selgusetuks. «Uuringuid tuleb ...

paljude eest.

palun, et kõigil laupäevastel kirjandikirjutajatel läheks hästi. Elus edasipürimiseks on see tulemus väga tähtis. Et pühavaim oleks kõigiga sel kuuel tunnil.