ISSAND, mina pole mina ja ainult Sinu laulud on suured, öö annab lõpmata palju ja tähed on heldemad veel. Kuigi kahtlen vahel endaski, siiski usun, et pehmed juured kasvavad sydames, ise ma valguse voogaval teel. Issand, puhtad viisid laulel on kõigil ja ka minagi tahaks klaasselgelt kajada Sinu ees värvitud rõõmude hoost, olla säravaile sõrmile voolitavaks kuulekaks vahaks, et saaksid keevad inglidki ...
Jeesus Kristus, me Päästja – elava veega oled Sina meid ristinud ja võtnud oma armu hõlma, eluleivana tuled Sa ikka ja jälle meie juurde meie hinge kosutama. Sinuga käies on õnnistatud meie tee. Usus kosutad Sa meie hinge. Sina oled meie Issand!
Laetare, Ierusalem: et conventum facite omnes qui diligitis eam: gaudete cum laetitia, qui in tristitia fuistis: ut exsultetis, et satiemini ab uberibus consolationis vestrae. Ps. Laetatus sum in his quae dicta sunt mini: in domum Domini ibimus. Rõõmusta, Jeruusalemm, ja kogunege kõik, kes teda armastate; rõõmustage hõisates, kes olite kurvad, et te rõõmustaksite ja saaksite söönuks oma troostirindadest. Ps. ...
Jane Williams «Inglid» Allika kirjastus, 128 lk. Kui inimesed üldse inglitest mõtlevad, siis tõenäoliselt peavad nad silmas kaitseingleid. See mõiste on muutunud nii tavaliseks, et kui keegi õnnekombel pääseb mõnest õnnetusest, siis öeldakse tal olevat kaitseingel. Mõned inimesed võivad saada ingliteks. Igapäevases kõnepruugis nimetame häid inimesi ingliteks ning ...
«Pikkade kuuskede keskel Kirikumäel ümmargusel veerel – seal ta seisab. Oled seisnud seal 150 aastat. Ja sul oli käsk seal seista. Sind ehitati selleks, et kestaksid kauem kui kestab inimpõlv. Et jutustaksid Sellest, Kes Oli, On ja Jääb. Sa kannad vaimuvalgust Vändra rahvale. Sa oled üle aegadest ja Sinu kuulutus – ta kõrgem inimsõnadest.» Nii kirjutas Vändra kirikuõpetaja Karl ...
Üks suuremaid prantsuse teolooge Olivier Clément (1921–2009) on lahkunud. Kirik õpetab, et Jumal «kutsub» iga inimest ning usaldab talle siis ülesande, mis on ainult temale määratud ja millel on tähtis osa jumalariigi ehitamisel. Olivier Clémenti huvitas kogu Euroopa kristluse ajalugu juba sellepärast, et Jumala kutse väljendab end siin mitmesugustes vormides. Lähtepunktiks osutus usuvastane ...
Maailmas kõige enam levinud kaasaegsed kristlikud laulud on peagi saadaval ka maakeelse kogumikuna.
Sel kevadel jõuab lõpule viieaastane Taizé laulude tõlkeprotsess, milles on osalenud ligi 20 inimest Eesti erinevatest kirikutest. Märtsis on kavas laulik trükki anda, mai algul aga esitleda.
Taizé ei ole ainult ühe väikese Burgundia küla nimi Lõuna-Prantsusmaal, vaid tänapäeval ka ...
Tallinna Jaani kirikus tähistati kunagise kauaaegse organisti-koorijuhi, helilooja Endel Kingu 90. sünniaastapäeva suurejoonelise kontserdiga, kus ettekandele tuli tema kantaat «Viimne kohus» (Matteuse 24).
Kantaadi, mille autor oli loonud juba 18aastasena, esitasid Jaani koguduse projektkoor Reet Lendi juhtimisel, keelpilliansambel koosseisus Meelis Vahar, Sirje Müller, Marina Vintskovskaja, Sirje Juhkam ja solistid Veera Taleš ...
Jeesuse sõnad ristilöömisel olid: «Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!» (Lk 23:34). Kas meie, kes me kogukonna liikmetena esindame haldusterritoriaalse korralduse reformi läbi kadumisele määratud valdu ja linnu, saame samamoodi andestust paluda siseministeeriumi poolt märtsi alguses väljapakutud reformi ideoloogidele? Kas ilmalike struktuuride reformimine peaks üldse koguduse liikmeid erutama? ...
«Sõna ristist on narrus neile, kes hukkuvad, aga meile, kes päästetakse, on see Jumala vägi» (1Kr 1:18). Paastuaeg paneb uutes seostes mõtlema selle üle, et Kristus on meid oma ristisurma läbi orjusest vabaks ostnud. Orjal endal pole lunahinnaks anda midagi vähemat kui oma elu. Kui siit maa peale tulla, siis ka meie riiklik vabadus on elude hinnaga lunastatud. Neil päevil monteeritava võidusamba rist on ...
«Aga ülalt pärinev tarkus on esmalt puhas, siis rahumeelne, leebe, kuulekas, tulvil halastust ja häid vilju, erapooletu, teeskluseta. Rahutegijaile külvatakse rahus õiguse vilja.» (Jk 3:17–18) Igavesse ellu juhtiv sõna, tarkus, mis õiget eluteed valgustab, Jaakobuse kirjast sissejuhatav püha sõna rõhutab korduvalt meie Piibli keskset tähtsamat põhimõtet «rahu», ...
Värskelt valminud Eesti inimarengu aruande (EIA) 2008 järgi on majandussurutise tingimustes vaja senisest rohkem tähtsustada meie elu mittemateriaalseid aspekte, näidates, et sotsiaalne kapital selleks on üsna tugev. EIA 2008 keskendub Eesti elukvaliteedi erinevate tahkude analüüsile ning võrdluspildile teiste Euroopa ja maailma arenenud riikidega. Elukvaliteedi temaatika läbib inimarengu aruandes kõiki kuut ...
Reedel, 3. aprillil toimub Haapsalu kutsehariduskeskuses noortepäev «Mida sa veel ootad?», sedakorda on tähelepanu keskmes inimsuhted. Lääne praostkonna noortepäevade korraldaja, Ridala koguduse õpetaja Kari Tynkkyneni sõnul on neli aastat kandnud noortepäevad küll ühte nimetust, ent igal aastal püütakse üritusele sisse tuua erinev nüanss. «Tänavu küsime, mida ootad ...
Tartu Tamme Lions klubi korraldas 10. korda Peetri kirikus heategevuskontserdi Tartu kristliku noortekodu toetuseks.
Nagu varasematel aastatelgi, võib tõdeda, et kontsert pakkus igati meeldiva elamuse. Kui kuulajaile teadustati, et nüüd tuleb ettekandele väga ilus laul, siis tuleb takkajärele tunnistada, et ega teistsuguseid laule tol õhtul küll kuulda ei saanud.
Ürituse patrooni, president Arnold Rüütli ...
Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus tähistati 11. märtsil tänujumalateenistusega emeriitpeapiiskop Kuno Pajula 85. sünnipäeva.
Sellest oli tulnud osa võtma hulgaliselt juubilari ametikaaslasi, sõpru, tuttavaid, oma kunagise hingekarjase austajaid.
Jumalateenistusel teenisid peapiiskop Andres Põder, juubilar Kuno Pajula, piiskop Einar Soone, kantsler Urmas Viilma, Tallinna praost Jaan Tammsalu, abipraost Patrik Göransson ...