«Roheliste radade raamat»
ISSAND, mina pole mina ja ainult Sinu laulud on suured, öö annab lõpmata palju ja tähed on heldemad veel. Kuigi kahtlen vahel endaski, siiski usun, et pehmed juured kasvavad sydames, ise ma valguse voogaval teel. Issand, puhtad viisid laulel on kõigil ja ka minagi tahaks klaasselgelt kajada Sinu ees värvitud rõõmude hoost, olla säravaile sõrmile voolitavaks kuulekaks vahaks, et saaksid keevad inglidki ...