Otsides elust pühadust
Inimelu õilsamaid hetki peetakse pühaduseks. Ja on selge, et see seostatakse tihti vanematega. Öeldakse: ta tundis oma vanemate ees suurt aukartust, lausa pühadust. Püha on armastus; püha on ausus; püha on kõik see, mis meeli õndsalt rikastab ja seob. Vahel tavatsetakse öelda, et tänapäeva noortes on vähe pühadustunnet. Ei usu. Tänapäeva noorus on väga rikas, sest ta saab haridust. ...
Illar Hallaste, Ida-Harju praostkonna abipraost, kutsub palverännakule Hispaaniasse. Ja soovitab teekonda alustada koos rühmaga, sest üheskoos on sellist pikka teed käia mõnusam.
Sarnaselt keskajaga on ka tänapäeval palverändurid pidevalt teel paavst Aleksander III poolt pühaks linnaks kuulutatud Santiagosse. Santiago de Compostela on legendaarse keskaegse palverännakutee lõpp-punkt, mille unikaalsust kinnitab ...
80 aasta tagune Eesti Kirik toob uudisena esile selle, et Lääne praostkonnas toimus esimene koguduste ametikandjate koosolek, kus leiti, et kogudustes on vähe töötegijaid ja ametikandjatele on vaja abilisi.
Seega võib avalikule kirjasõnale tuginedes väita, et praostkonnasisene vaimulike ja töötegijate kokkusaamine on väärika ajalooga. Tänapäeval on EELKs praostkondi, kus kokkusaamised ...
Meie oleme üks suur ja ühtne pere, Jumala pere. Me teretame üksteist koguduses ja tänaval. Me ei võõrista üksteist, vaid tunneme rõõmu kohtumisest.
Meie oleme Kristuse ihuliikmed ja ükski liige ei ole tähtsam teisest. Meie räägime Jeesusest ja tema mäejutlusest.
Me ei vaidle selle üle, kas jumalateenistuse korras on tähtsam sõnaline osa või hoopis muusikaline pool. ...
Palvepäeva järjekordsel saabumisel on põhjust küsida: mis on üldse palve?
Kas me oma rahvalt, keda peetakse üheks sekulariseerunumaks kogu maailmas, võime üldse oodata, et ta palvetaks? Kas pärast uusaja ratsionaalset kriitikat ei kõla kutse palvele pigem tobeduse demonstratsioonina? Ma arvan, et kogemusi tobedast palvetamisest on paljudel inimestel. Kuid on olemas ka teistsuguseid palveid.
Palve kui ...
«Kui on raske aeg, siis on heaks strateegiaks teha rahulikult edasi rutiinseid tegevusi,» ütles Eesti ühe pikema staažiga religiooniõpetuse ja filosoofia õpetaja Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist Joosep Tammo Eesti Religiooniõpetajate Liidu (ERÕLi) aastakonverentsile suunatud tervituses.
Loodetavasti on religiooniõpetajad nüüdseks jõudnud seisu, kus tavapärastele ja ...
Eesti politsei kaplaniteenistusel läheb teine tööaasta ning peakaplan Jaan Jaani tunneb rõõmu, et juba on valminud ka käsiraamat.
Väljaanne on vajalik politseikaplanitele, kuid peaks huvi pakkuma ka politseiametnikele ning silmaringi laiendamiseks kõigile, kes peaksid teada tahtma, mis on kaplaniteenistus politseis ja kuidas see toimib.
Politseikaplani käsiraamatu autoriteks on Toomas Nigola ja dr ...
Ja kohe ajas Vaim Jeesuse kõrbe ja ta oli kõrbes nelikümmend päeva saatana kiusata. Ja ta oli metsloomade seas ning inglid teenisid teda.
Mk 1:12–13
Seekordse jutluse kirjakoht on napp. Ilmselt on selle kirjapanija soovinud keskenduda vaid faktile, et Jeesus pidi enne oma töö alustamist pidama kõrbes mitmesugustes kiusatustes nelikümmend päeva vastu, Ta suutis seda ja inglid teenisid Teda.
Et mõista, ...
Evangeelium tähendab rõõmusõnumit. Väljaspool Uut Testamenti on seda sõna kasutatud eelkõige valitsejate kultuses, seostades seda nende troonile asumisega või sõjaliste võitudega. Kristlased seevastu hakkasid rääkima vaid ühest, inimest täielikult haaravast rõõmusõnumist.
Missugune võiks olla tänapäevane rõõmus sõnum usust? Kuidas ...