Vaimuliku valmimisest ja tema professionaalsest koolitusest. 4.
4.(Algus EK nr 33, 20.8.08.)Õpiväljundid ja väljundipõhine õpeVäljundipõhiseks õppeks nimetatakse õpet, milles pööratakse suurt tähelepanu õpiväljunditele ning mille struktuur ja komponendid määratletakse lähtudes oodatavatest õpiväljunditest. Õpiväljundid tähistavad neid teadmisi ja oskusi, aga ka hoiakuid, mida õppija peab teatud aja jooksul omandama ning olema võimeline demonstreerima. See ei tähenda sisendi (mineviku akumuleerunud teadmised, õppejõud, õppijate ...
LõunasseKaardikeskuse töötajana täpsustasin aerofotosid, kus ma pidin määrama kõrgusi ja siduma kaarte maapealsete märkidega. Nihkusin vähehaaval lõuna poole ja olin jõudnud paralleeli 57º30’ lähedusse. Ilmad püsisid juuni alguses jahedad ja kuivad; ma sain oma tööd teha ja meeleolu oli hea. Tõusnud kõrgele seljandikule metsajärve ääres, nautisin latvade raamistuses läikivat veepeeglit. Mõtlesin: juttudele suurest väiksusest vaatamata on Eesti tohutu suur maa. Siin leidub ...
«Siin Raigo Liiman Espoo kogudusest. Tahaksin teid kutsuda meie seminarile,» alustas ühel maikuu päeval reibas hääl Eesti Kiriku toimetuse telefonis asjalikku juttu. «Oma mees Soomes» Raigo Liiman, üks Espoo toomkoguduse 20 vaimulikust, pakkus välja idee tähistada Eesti Vabariigi 90. ja Espoo linna 550. aastapäeva seminariga, mille sõnavõtud puudutasid kahe maa ja rahva sidemeid kaugematest ja lähematest aegadest. Seminari korraldajateks olidki Espoo kogudused koostöös Espoo ...
Jätkus mõttevahetus kirikumuusika olukorra üle. Teatavasti jäeti 1928. aasta üldlaulupeolt vaimulik laul välja. Kirikuringkonnad olid solvunud, ähvardati kirikukooride eemalejäämisega üldlaulupidudelt. Kuid vastased ei lasknud end heidutada: kirikukoorid ei mõjuta laulupidu, neid on vähe ja needki enamasti kehvas seisukorras. Kursused köstritele ja organistideleKirikumuusika kritiseerijatega ühines ka põline kirikumuusik prof August Topman. Temagi leidis, et enamikus ...
Kadrina kiriku Hermanni oreli remondi esimene etapp on jõudnud lõpule.11. juulil kogunes Kadrina kirikusse komisjon, mille tööst võtsid osa ka välismaised orelispetsialistid. Kuus aastat ette valmistatud remondi esimene etapp oli jõudmas lõpusirgele. 1895. aastal Peterburi Jeesuse kiriku saksa-läti koguduselt Kadrinasse ostetud omaaegse Läti oreliehitaja Karl Alexander Hermanni (1847–1926) pilli remontis 2007.–2008. aastal Lätis asuva orelitöökoja meister orelirestauraator ...
Tallinna Jaani kiriku puhta kajaga akustika annab seal esitatavele muusikale lisaväärtuse, mis teeb pühakoja orelifestivali toimumise paigana eriti sobivaks. Kui 1913. aastal valmis Jaani kirikus August Terkmannil tema esimene suur ja moodsate nippidega varustet 50 heliseva registriga pill, kujunes see sama meistri Estoniasse ehitatu kõrval August Topmani ja Peeter Süda üheks meelisinstrumendiks. Estonia orel hävis 1944, Jaani oma aga väsis ajapikku. Paratamatult tuli ...
Tallinna rahvusvaheline orelifestival pakkus sel aastal orelihuvilistele lisaks meie oma ja rahvusvahelise mainega organistide kontsertidele veel ka võimalust reisida ja tutvuda Eestimaa eri paikade kirikute orelite kõla ja ehituslooga. Tegemist oli esmakordse ettevõtmisega, sest 22. korda toimunud orelifestivali raames ei ole varem taolisi orelireise korraldatud. Kokku pakkus Eesti Kontsert välja kolm reisisihti. Neist esimene viis Virumaale tutvuma Rakvere kiriku vendade ...
EELK KML segakoor KOSK ehk soome keeles Viron kanttori-kuoro viibis nädala Põhja-Soomes, andes kaks kontserti, nautides Jumala loodud kaunist loodust ja külastades nii palju kirikuid, kui vähegi jõudis. Me oleme teelised ka siis, kui oleme turvaliselt oma kodus. Kuid tunda end hoituna Jumala laste seas ka võõrsil on eesõigus, mille eest oleme siiani üllatunult tänulikud. Mulluse Saksamaa-sõidu vaimuliku pagasiga asusime teele, igatahes, põhja! Loodus tegi meiega «nalja», ...