Slava Ukraine

5.12 Jõuluootus ühendab linnarahvast

Esimese advendiküünla süütamine Haapsalu piiskopilinnuse õues on kujunemas linnarahva ühtsuse päevaks, tunnistas praost Tiit Salumäe. Tiit Salumäe ütles, et üha rohkem kuuleb ta advendiküünla süütamisel venekeelset kõnet ja see teeb rõõmu. Linnapea Ingrid Danilovi südamlik kõne tuletas linlastele meelde hoolivust ja headust, millest kõneldakse palju just ...

Sooja jõuluvalgust ja hingerahu

Image

Eesti Kirikust nr. 47-48 saate lugeda veel:

Lk. 6- Hugo Lepnurm. Vaimsusest klaverimuusikasLk. 8.- Intervjuu Tarmo Kulmariga- Piret Riim. Jõuluevangeelium markidelLk. 12Foto: Daisy Lappard

9. detsember

Eestpalves on Inglise kiriku Yorki provintsi Chesteri piiskopkond ja piiskopid Peter Forster, Nigel Stock (Stockporti piiskop) ning Keith Sinclair (Birkenheadi piiskop).Palvetame kristlaste ühtsuse eest usus, ustavuses ja misjonis.Samuti on eestpalves Soome Evangeelse Luterliku Kiriku Kuopio piiskopkond ja piiskop Wille Riekkinen.Palvetame laste ja noorte eest ning nende eest, kes on tegevad laste- ja noortetöös.

Eestpalves on

Ridala, Pöide ja Tartu Peetri kogudus ning vaimulikud Kari Antero Tynkkynen, Urmo Saks ja Kalle Mesila. Samuti on eestpalves koguduste juhatuste esimehed Leida Magnus, Elje Kula ja Valdek Tagel.Jumal, anna meile silmad, et näeksime igal pool enda ümber Kristuse armastuse märke, mis maailma sisse murravad.

Aeg surub takka

Päev hiilib rutates metsade rüppe,takerdub puude latvades,viivuks veel peatubja tagasi vaatab –tõesti, ta lahkub kui kaheldes.Sügiski taandub,tal lumetuisk kannul,teel kaotab kuldseid kingasid...Kaduvat päeva nii vaadates aiman –Aeg surub takka ju minulgi.Täna veel jõuan.Täna veel jaksan.Rõõmuga astun teel edasi,kuulatan vaikust,mis sosistab targalt –pöördu,saad aidata kedagi,kasuta ...

Meie südamed katsutakse läbi

ImagePraegusel advendiajal, kui me ootame Kristuse tulekut, on kohustus ka meil igaühel endalt küsida: «Kas olen Kristuse tulekuks tõesti valmis?»Ilm 3:7–13Praegusel advendiajal, kui me ootame Kristuse tulekut, on kohustus ka meil igaühel endalt küsida: «Kas olen Kristuse tulekuks tõesti valmis?» Sõnades ja mõtetes tundub kõik väga lihtne olevat. Me oleme ristitud ja leeritatud ning ...

Koraan esmakordselt maakeeles

Kes retsiteerib Koraani, selle ümber on inglid, seda õnnistatakse prohvetiandegaOrientalist ja tõlkija Haljand Udam (1936–2005) alustas Koraani süstemaatilist tõlkimist 1990. aastate lõpul. Varemalt oli ta juba mõnda värssi proovinud, näiteks esimest suurat nimega Avaja e al-Fatiha.Vanade tekstide uurija ja prohvetite tundja Jüri Henno meenutab: «Sellest on üle kümne aasta, kui kord saime ...

Rasked kohad Piiblis XVI. Kes on pordik?

18. novembri telesaates «Ajalik ja ajatu» (kordus 23. XI) nimetas saatejuht, et usklikke olevat väga pahandanud 1989. ja 1990. aastal EELK Konsistooriumi poolt välja antud Uue Testamendi tõlkes sõna «pordik». Ta ei hakanud sündsusetut sõna seletama, vaid käskis soovijatel ise selle tähendust teatmeteostest otsida. Eesti Kiriku lugejate sõnaraamatutes tuhnimisest säästmiseks käsitlen seda probleemi siin rubriigis.Sõnad on inimestele väga tähtsad. Teatavaid ohtlikke asju ja ...

Ingeri kiriku minevikust ja olevikust IV

IV(Algus EK nr 44, 14. nov, nr 45, 21. nov, ja nr 46, 28. nov.)Kogudustes leidub üks osa koolitatud venelasi – nende hulgas ülikoolide õppejõude –, keda ei rahulda vene õigeusu kirikusse kuulumine ja sealsete usukommete vaid väline täitmine. Nad on huvitatud ristiusu õpetuslikest alustest ja lähemast kokkupuutest Jumala Sõnaga. Ja nõnda on mitmed sellised kõrgesti haritud inimesed liitunud ...

Külaskäik sõpruspraostkonda

Lääne praostkonna töötegijad laulmas Fambachi kirikus. Vasakult: Tiina Võsu, Tiit Salumäe, Lembit Tammsalu, Illimar Toomet, Mirjam Salumäe, Leili Mutso ja Kaisa Kirikal. Dirigeerib Lia Salumäe, tema varju jääb Siiri Mikk. Foto: koguduse arhiivTänu praost Burchard Liebergile ja dekaan Ulrich Branerile on Lääne praostkonnal alates 1994.–95. aastast sõprussuhted Schmalkaldeni praostkonnaga Kurhessen-Waldeki maakirikus, mis asub saarekesena Tüüringi maakiriku alal imekaunite mägede ja metsade vahel.Tosina aasta jooksul on tehtud palju koostööd ja käidud iga mõne aasta järel teineteisel külas. Seekordne külaskäik andis kinnituse, et ...

Igal kunstnikul on oma käekiri

Eva Jänes sai näituse jaoks inspiratsiooni kirikutagusest maastikust. Foto: Sirje SemmVaimulikud võivad oma tegemistes olla väga mitmekülgsed. Kes laulab, kes teeb näitemängu, kes kogub marke, kes ehitab. Ja mõni maalib.Tänu kunstnik Eva Jänesele, kes on viimasel kümnel aastal viitsinud kokku koguda vaimulikku kunsti, on meil kõigil aeg-ajalt võimalik avalikus ruumis neid töid näha.Misjonipäevade aegu oli Rakveres vaadata kaks näitust: koguduse noortemajas vaimulike ...

Juhatab ajalooalgete otsinguile

Maailm avaneb, kui lähed seda avastama. Tõeline rännumees Tarmo Kulmar harjutab 3800 m kõrgusel jakiga sõitmist. Foto: Arho TuhkruTarmo Kulmari teadlasehuvi hõlmab nii Vana-Hiinat, Peruud enne 1552. aastat kui ka Muinas-Eestit Põhjala kontekstis. Ja palju muud. «Tõsilood muinasrahvastest» autor, Tartu ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse prof dr Tarmo Kulmar võtnud 32 teaduslikku artiklit viimaste aastate töödest, tõdedes, et maksab lõivu eesti lugejale aja eest, mil suunas töö vilja enam ...

Kõlagu ta Jumala auks

Kõlagu ta Jumala auks  need sõnad kirjutas orelimeister  Ernst Kessler oma käega oreli tuulepõhja kaanele. Fotod: Helika Gustavson«So töne zur Ehre Gottes» (Kõlagu ta Jumala auks) – need sõnad kirjutas Ernst Kessler oreli tuulepõhja kaanele. Ja Jumala auks ongi instrument kõlanud juba pea 160 aastat – oreli pühitsemine toimus 30. mail 1848. Karksi kirik valmis 1778. aastal ja enne Kessleri ehitatud pilli seal orelit ei olnud. Kuidas 70 aasta jooksul koguduselaulu saadeti, ei ole teada. Kui orel lõpuks ehitati, ei sündinud see ...

Kes palju teeb, see palju jõuab

 Tuuliki Jürjo ja Narva kuuluvad kokku. Foto: Tanel Mazur«Tuuliki Jürjo on koolis genereerinud huvitavaid ideesid ja olnud nende elluviimise aktiivne osaline, meenutagem kasvõi tema initsiatiivil sisse seatud meloodilist koolikella. Alati, kui on vaja abistavat kätt või toetavat õlga, eriti muusika valdkonnas, on Tuuliki Jürjo ilma suurema jututa abiks ja toeks.»Need sõnad on võetud Narva Eesti Gümnaasiumi (NEG) esildisest, millega taotleti muusikapedagoog, ...