* * *
Vaata, Kujuandja, peod Sul tulvil täis andeid – Sina ehitad üles nii küljed kui mu kaela, nii seestpoolt põhja kui kannusuu.Tõid tasasel sammul mind kaevuveele, öeldes: «Oota veel pisut õhtukuldses varjus, tumma suuga astjanõu, alles hiljuti võtsin sind kaasa oma teele.» Nõu tänavanurgale vajus, põhi rõnga jättis punatolmusele teele. «Õnnista mu suud ...