Urmas Nõmmik, Randar Tasmuth Sissejuhatus eksegeetikasse Meetodiõpik tudengitele ja kiriku töötegijatele. EELK Usuteaduse Instituudi toimetised XIV, Tallinn 2006.Ülikoolina toimiva kõrgema õppeasutuse üheks tegevusalaks ja tunnuseks on õppetööks ja teadustegevuseks vajaliku kirjanduse soetamine ja väljaandmine. Teaduslike uurimuste lugejaid on väikesel maal vähesel hulgal ning ka teoloogiliste ...
Halduskomisjoni töö vahekokkuvõtte tutvustamisel XXVII Kirikukogu 3. istungjärgul tõusis fööniksina tuhast piiskoppide täiendavate ametikohtade ja piiskopkondade võimalik loomine.Minul kirikukogu ilmikliikmena ei ole täna väga selget isiklikku arvamust selle kohta, kas meil peavad olema piiskopkonnad, kui palju neid peab olema ja millist liiki piiskoppe meil on vaja. Oma otsustuse selles kujundan piiskopliku ...
Kas liturgiline uuendus puudutab enam vaimulikku või koguduseliiget?Prof dr Tarmo Kulmar, UI kaplanaadi vaimulik:Isiklikult arvan, et eelkõige vaimulikku. Koguduseliikmed on enamasti harjunud ajast aega kestnud traditsioonilise jumalateenistuskorraga ja ma ei ole kindel, et uuendustele väga vastuvõtlikud ollakse. Allan Praats, Koeru Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja:On raske mõõta, kumba uuendus enam puudutab. Kindlasti teeb ...
Jumalateenistuse reformistPeagi on lõpule jõudmas 15 aastat väldanud liturgiakomisjoni (piiskopliku nõukogu üks alalistest komisjonidest) tegevus liturgiliste uuendustega. 22. jaanuaril algava vaimulike konverentsi kahel esimesel päeval kuulatakse liturgiaalaseid akadeemilisi ettekandeid ja arutletakse liturgiliste uuenduste üle seminarides. Eesti Kiriku tänases ja järgmise nädala lehes arutlevad uue kirikukäsiraamatu (agenda) muutuste üle vaimulikud Jaan Lahe ja Marko ...
Turist käib ka kirikusKuidas teha turistile selgeks, et kirik pole mitte (ainult) kultuuriväärtuste imetlemise paik, vaid ennekõike koda usklikele sakraalseteks toiminguteks? Nii nagu Eesti on kaardistatav kihelkonnakirikute järgi, on kirikute võrgustik üle kristliku Euroopa, laiemalt üle maailma. Kirik on tihti esimesi objekte, mida rännumees võõral maal külastab. Paraku mitte (alati) eesmärgiga saada ...
Jõulude eel ja ajal ilmus Eesti ilmalikes meediaväljaannetes mitmeid artikleid, kus üsna üksmeelselt täheldati, et taasiseseisvumise algusaja kõrge kiriku-külastatavuse mõningase tagasilanguse järel külastab jõulupühade ajal kirikut taas rohkelt inimesi. Allpool on toodud valik artiklitest, milles mõtestati kristluse ja jõulude seost ning seda, miks osa inimesi käib kirikus vaid ...
Eestpalves on Inglise kiriku Canterbury provintsi Birminghami piiskopkond ja piiskop David Urquhart.Palvetagem piiskop Davidi eest tema teenimistöös piiskopina.Samuti on eestpalves iiri kiriku Dublini provintsi Corki, Cloyne’i ja Rossi piiskopkond ja piiskop Paul Colton.Palvetagem teenistuse ja koostöö eest piiskopkonna koolidega.Eestpalveteemad ja viited piiskopkondade veebilehtedele leiab internetist aadressil http://www.pkala.net/porvoo/
Harju-Madise, Häädemeeste ja Emmaste kogudus ning vaimulikud Joel Siim, Tiina Janno (Marek Roots) ja Argo Olesk. Samuti on eestpalves koguduste juhatuste esimehed Elju Grabbi, Aime Tamm ja Lui Remmelg.ja kogudus ning vaimulikud ja. Samuti on eestpalves koguduste juhatuste esimehed .Igavene Jumal, me asetame oma päevad Sinu hoole alla. Me usaldame Sind ja kiidame Sind Sinu ustavuse eest minevikus ja Sinu jätkuva hoolitsuse eest.
Sina, Tõeline Õiglus,Arm, kellel ainsana õigus on tõele,näed, kui tihti ma sooviksin iseomada mõõduõigust maailma üle.Sa näed mu piiratud kujutlust,millest läbi tuhmi ja praguse peeglipürin seadma enesenäolisi reegleid,kattes Sinu õigust ja tõde.Andesta mulle mu kõrkuse aplus,ka segaduse hirmus hägune pilk.Sulata mõistmist tuhmistav kate,et ma saaksin pisutki aru, ...
Põhjuseid, miks paastutakse, on mitu ning sugugi alati ei tarvitse need lähtuda religioosseist ajendeist. Eriti tänapäeval näib pigem olevat vastupidi: kõikvõimalikud paastulaagrid lubavad oma reklaamides potentsiaalsetele klientidele eeskätt «organismi puhastumist». Sageli paastutakse ka saledama joone nimel, selleks et vastata ühiskondlikult tunnustatud iluideaalile. Ehk siis: paastutakse enda füüsise ...
Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (REKK) koduleheküljel võib tutvuda «Riikliku õppekava materjalidega», mis sisaldavad rohkem kui 400-l leheküljel REKKi ja Tartu Ülikooli koostöös koostatud nii koolieelse lasteasutuse kui ka põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava dokumente. Et tegemist on veel tööversioonis olevate materjalidega, ootab REKK ettepanekuid, arvamusi ja tagasisidet 1. ...
Möödunud pühapäevaga algas oikumeeniline palvenädal.Selleaastane traditsiooniline Eesti Evangeelse Alliansi palvenädala teema on «Epifaania» (Kristuse ilmumine). Nädala jooksul peetavate jumalateenistuste sisuks on Jeesuse jätkuv ilmsiks-saamine maailmas, vaimulik teenimine, mis jätkub endiselt ka meie päevil.Ulatuslik teema on saanud enam mõistetava ja piiritletuma pealkirja «Ühendatud ...
Jõuluaja kestvust nähakse erinevalt. Mõni ütleb juba 27. detsembril, et jõulud on läbi, enamus seostab seda 6. jaanuariga. Vana kiriku traditsiooni järgi kestavad jõulud aga 40 päeva, kuni 2. veebruarini. Seega oleme praegu enam-vähem jõuluaja keskel – perioodis, mis algab 6. jaanuariga ja mida nimetatakse ilmumisajaks. See nimetus on pärit kolmekuningapäeva tegelikust nimest, milleks on ...
Oli just üks selline kestvalt sombune, porine ja kontidesse tungivalt niiske, pime õhtu. Polegi vahet, kas oktoobris, novembris, detsembris või jaanuaris. Kogu maa on kuudeks kukkunud hämaruse meelevalda, nii et kaob taju: on see nüüd hilissügis või varakevad oma esimeste õienuppudega. Ja kuhugi sellesse aega jäi imelise jõuluvalgusega jumalalapse sünd. Kas meil oli silmi teda märgata? ...
Möödunud nädalal ilmus koolidesse kõikidele abiturientidele tasuta jagamiseks mõeldud «Eesti kalender 2007/10220». Tekstid on kirjutanud Elo Liiv, kalendrit ilmestavad suurepärased loodusfotod on välja valitud konkursile laekunud 502 töö hulgast. «Kõikidel loodusrahvastel on olnud looduskalender, mis määrab ära aastaajalised tööd ja tabud, kus ei tohi ühte või teist ...