Slava Ukraine

Porvoo kirikud keskenduvad noortele

Porvoo kirikujuhid keskenduvad tulevikus noortetööle, seaduseloomele ja ordineeritud ametile, samuti eetika ja seksuaalsuse temaatikale – nii otsustati Porvoo kirikujuhtide konverentsil 16.–21. märtsini Suurbritannias Cardiffis. Eestist osalesid konverentsil peapiiskop Andres Põder, õpetaja Tiit Pädam ja praost Veiko Vihuri. Kokkusaamisel arutleti  teemal «Tule, järgi mind», kus ...

Omas keeles

Emakeelepäeval peeti Pindi kirikus võrukeelne jumalateenistus – võrokeelne Jummalaorjus. Teenis koguduse diakon Mait Mölder. Teenistusel lõid kaasa Kääpa ja Pikakannu põhikooli lapsed 10minutilise esinemiskavaga. Kirikurahvas sai laste ettekandes kuulda võrukeelseid lugusid ja luuletusi. Mait Mölder ütles, et idee sellist teenistust pidada tuli tegijaile loomulikult – kui on juba ...

Kolmekeelne teenistus Peeteli kirikus

Ajal, mil luteri kirikud jumalateenistuste ajal on tühjavõitu, võrdus 17. märtsil Tallinna Peeteli kiriku vaesteteenistusel osalejate arv jõuluteenistusel osalejatega, teisisõnu – kirikus vabu kohti ei olnud. Peeteli kirikusse mahub sadakond inimest. Nagu varemgi toimunud vaesteteenistustele, kutsuti seegi kord kirikusse abivajajad, inimesed, kes elavad toimetulekutoetustest, kellel puudub kodu või kes ...

Eestimaal üks kirik juures

11. märtsil leidis Lõuna-Eestis aset ajalooline sündmus – Kambjasse ehitati veel üks kirik. Tõsi küll, olemuselt kaduv, aga siiski tähendusrikas. See oli eriliselt päikeseline laupäev, mil Kambja aleviku lapsed ning noored oma jõud ühendasid ja lumelinna ehitama hakkasid. Lumelinna keskele kerkis aga paari tunniga kirik. «Kirik peab ju olema keset küla,» põhjendas ...

Ärka üles, kes sa magad

Pühapäevasel armulauaga jumalateenistusel Risti kirikus seisid altari ees kaks kella: üks mõne kuu vanune, teine ligi 600aastane. Seepärast ei kaikunud Risti kiriku kellad ajal, kui president Meri sark rahupaiga poole teel oli ja kirikukellad üle Eestimaa helisesid. Harju-Ristil tuli rahvas kirikusse uhiuue Saksamaal valmistatud 60 kilo kaaluva pronkskella pühitsemise jumalateenistusele. Veel hiljuti oli tornis ...

Tammsaare ja Jumal

Anton Hansen Tammsaare (1878–1940) on kahtlemata üks nendest eesti  kirjanikest, kes ise jõudis palju kirjutada, kellest endast tänaseks on palju kirjutatud ja kellest ka tulevikus tõenäoliselt veel palju kirjutatakse. Põhjusi on mitu, kõige olulisem vist see, et just Tammsaarest on ikka leitud midagi ürgselt eestilikku, midagi nn identiteediga seostuvat või vähemalt seostatavat. Sageli ...

Tallinna vanalinna avastamas ja kaitsmas

Sulev Mäeväli Kunstiajaloolane, kunstiteaduse magister Sulev Mäeväli (70) töötab Tallinna Linnamuuseumi teadusdirektorina 1991. aastast. Kunstiteadlane mag Sulev Mäeväli on 15 aastat juhtinud Tallinna Linnamuuseumi teadustööd. Küsimus, kas teadusdirektor tegeleb kogu aeg teadusega, võtab Mäevälja suu muigele. «Eks siin tuleb kõike teha. Hommikul, kui tööle tulen, lähen ...

Jumala hääl inimeses

Vaimuliku jaoks pole olulisemat ja õrnemat tööriista kui hääl. Tulevasi vaimulikke valmistatakse igatpidi ametiks ette. Oluline on ka teadmiste omandamine kõnetehnikas ning hääleseades. Marje Tralla hääleseade tunnid kätkevad endas peale sügavat ja filosoofilise maiguga sissejuhatust kummaliste häälitsuste ja miimikaga vürtsitatud hingamisharjutusi. Nii leiangi end ühel ...

Jeesus – ettevõtte tegevjuht, 3.

Üheks kavalaks võtteks on jagada kogudus väikesteks gruppideks. Enamik suuri kirikuid palub oma koguduseliikmetel liituda 8–10-liikmeliste gruppidega, millesse kuuluvad mingil moel sarnased (näiteks vanuse või perekondliku staatuse poolest) inimesed. Teiseks võib usuturu jaotada sektoriteks. Willow Creekis on näiteks kaks väga erinevat jumalateenistust. Uutele «otsijatele» mõeldud ...

Unelaev

26. veebruar Vaat – minul on põlluveerel väike maja, nagu ühes vanas laulus lauldakse. Mõnikord ma panen ahju küdema ja kõnnin väheke eemale. Majakese mustavast korstnast paksu lume sees tuleb suitsu. Ja siis see majake meenutab mulle laeva. Et tuleb tossu ja justkui liiguks põllu sees edasi, kuigi ega ta tegelikult liigu. Kui ma näen tankerit reostunud Läänemerel, siis talvine tanker valges meres ...

Alati lootusrikas Märt Vähi

Lootuse küla akendest on säranud valgus Eestimaa pimedatesse õhtutesse juba mõni aasta, laiema avalikkuse tähelepanu pälvis narkomaanide ja alkohoolikute sõltuvusest vabanemise keskus aga alles mõni aeg tagasi, kui keskuse rajajale Märt Vähile (58) anti üle TV3 algatatud programmi «Eestimaa uhkus» auhind. Lootuse küla rajaja Märt Vähi, tema abikaasa Alta, poeg Andrew ja ...

Nelja koori kontsert

1916. aastal Konstantin Türnpu loodud Tallinna Meestelaulu Seltsi järglane, Türnpu meeskoor, on saanud 90aastaseks. Algset nime kanti 1940ndate aastateni, mil see nagu muudki «kodanlikud igandid» laiali saadeti. Polnud enam vaja suurt ja tugevat meeskoori, kes eesti rahvuslikku kultuuri üleval hoidis. Lauljad hajusid mitmesse koori, suurem osa moodustas aga uue Tallinna Meestelaulu Seltsi, nüüd aga juba ...

Misjonikoor osaleb rahvusvahelisel festivalil

Veebruari viimasel nädalavahetusel tähistas EELK Misjonikoor Lääne-Nigula pastoraadis 8. sünnipäeva, ühtlasi pääsemist mainekale rahvusvahelisele koorifestivalile Ameerika Ühendriikides. Kui see on ka Jumala plaan, ootab kollektiivi suvel ülesastumine mainekal Missoula rahvusvahelisel koorifestivalil USAs, kus on Eesti kooridest varem osalenud vaid Tallinna Kammerkoor 1990. aastal. ...

Baltisaksa vähemusrahvuse kiriklikust elust Eesti Vabariigis enne II maailmasõda

Nagu üldiselt teada, olid juhtpositsioonid Eesti kirikuelus sajandite vältel sakslaste käes. Olukorda tõi muutuse alles Eesti Vabariigi iseseisvumine 1918. aastal. 1919. aasta kirikupäeval oli sakslastest koosnenud Eestimaa konsistoorium sunnitud tagasi astuma ja juhtivad ametikohad eestlastele loovutama. 5. juunil 1921 said sakslased luterliku riigikiriku raames omaette «eksterritoriaalse» praostkonna. Saksa praostkond allus Eesti ...

Koostöö kõrgkoolide vahel avardab õppurite võimalusi

Kuuekümne tegutsemisaasta jooksul on meie kiriku vaimulike ja töötegijate taimelava Usuteaduse Instituut elanud üle paremaid ja halvemaid aegu. Moodsa aja valikute ja võimaluste paljusus on seadnud ka selle kõrgkooli ette väljakutseid, mis läbirääkimiste käigus on muutunud uuteks projektideks, koostööks ja täienduskoolituseks. Mullu õhku paisatud lause Usuteaduse Instituudi ja Tallinna ...