Rolf Uusväli (15.09.1930–11.06.2005) oleks 15. septembril saanud 75aastaseks. Muusikule,  kellele Looja oli palju andnud ja kes suutis ka ise oma pika ja huvitava elu jooksul teistele väga palju anda, olgu alljärgnevalt kirjapandu suureks kummarduseks. Meil on olnud õnn olla suurepärase muusiku kaasaegsed. Öeldakse, et  meie hulgast lahkunu on elav nii kaua, kui  elavad teda meenutavad. Lähedased ja ...

Tartu Pauluse kogudus plaanib renoveerida oma kirikuhoone.Möödunud aastal eraldas linn 500 000 krooni stardiraha, et kogudus saaks hakata renoveerima 1917. aastal maailmakuulsa Eliel Saarineni projekti järgi valminud kirikuhoonet. Koguduse õpetaja praost Joel Luhamets rääkis Eesti Kirikule, et firma K&H on kaks kuud tegelenud digitaalse plaaniga: hoone tuleb esmalt täpselt mõõdistada. 1. oktoobriks on lubatud neile ...

Esmaspäeva, 29. augusti hommikupoolikul algas Ida-Virumaal EMK «Giideoni» laagrikeskuses nädala kestnud ajalooline üritus – esimene vangla- ja politseikaplanite orientatsioonikursus Eesti.Esimesed kaks päeva tegeldi otseselt politseikaplanaati puudutava temaatikaga: Inglise politseikaplanite endine koordinaator Francis Pole tutvustas oma loengutes politseinike maailma ning probleeme, millega neil tuleb kokku puutuda, samuti võimalusi, kuidas kaplan saab neile nende töös abi ...

Pühapäeval, 4. septembril tähistas Hageri koguduse keelpilliansambel oma tegutsemise 10. aastapäeva kontserdiga kodukirikus. Ansambli koosseisus on  viis liiget: viiuldajad Kairi Pruul, Katrin Kaljuste, Kristiina Kaljuste, Mirjam Lend ning tšellist Lauri Lend. Pidupäeval oli abijõuks Häli Rütter. Ansamblit juhendab Janis Zorenberg, keda Hageris kutsutakse lihtsalt vanaisaks. Vaadates tagasi möödunud ...

Pühapäeval, 11. septembril pühitses Väike-Maarja kogudus oma nimepäeva, neitsi Maarja sünnipüha (8. september, rahvakalendris ussimaarjapäev).Päev algas piduliku jumalateenistusega, kus oreli pühitses ja jutlustas peapiiskop Andres Põder. Järgnes pühapäevakooli ruumi ning koguduse kantselei pühitsemine ja kohvilaud. Seejärel siirduti tagasi pühakotta, kuulama, kuidas Toomas Trass ...

«Teie ees olen piiskop, teiega koos aga kristlane,» ütles Jourdan oma ametisseseadmisel Peeter-Pauli kirikus. Tema sooviks oli, et tema eest palvetataks kõikjal. 10. septembri hommikul pühitseti piiskopiks isa Philippe Jourdan, kes on seitse aastat olnud Eesti Apostelliku Administratsiooni peavikaar. Sama päeva õhtupoolikul seati Jourdan pidulikult Eesti apostellikuks administraatoriks. Pühitsemise viis läbi apostellik nuntsius, peapiiskop Peter Stephan ...

Peapiiskop Andres Põderi kõne peapiiskop emeeritus Jaan Kiiviti matusel.Peapiiskop emeeritus Jaan Kiivitist tahan kõneleda, apostel Pauluse sõnu kasutades, kui Kristuse sulasest ja Jumala saladuste majapidajast (1Kr 4:1). Tema  eluhoiak, tema suurus, kandis endas seda salapära, viitas millelegi, mis jäi varjatuks, millest karjane  ammutas oma hingejõudu, andis tunnistust tema isiklikust osadusest Jumalaga. Tema ...

Möödunud laupäeval Tallinna Oleviste kirikus toimunud piiskopiks pühitsemise missa oli kindlasti suursündmuseks roomakatoliku kogukonnale Eestis. Vastne piiskop (Johannes Paulus II viimaseid sellesse seisusesse ülendatuid) Philippe Jourdan on Eesti kirikumaastikul ja ühiskonnas laiemaltki juba aastate vältel tuntud ja oma inimene. Isa Philippe’i teatakse selle poolest, et ta on suutnud lühikese ajaga omandada ...

Peapiiskop emeeritus Jaan Kiiviti ootamatu lahkumine tuletas taas meelde tõde, et hommikul ära ole kindel, et näed õhtut, ja õhtul puhkama heites pead arvestama sellega, et ei pruugi näha hommikut. Küllap arvestas Jaan Kiivit seda ka ise. Ei tea, kui sageli ta sellele küll mõtles, aga mõni aasta tagasi koos ühel välissõidul olles, kui arutasime tõsiselt tuleviku asjade üle, mainis ta ...

Sark on jõudnud Rahumäe kalmistule. Neljapäeval, 8. septembril maeti EELK peapiiskop emeeritus Jaan Kiivit. Matusetalitus oli Tallinna Kaarli kirikus. Armastatud hingekarjasega oli tulnud hüvasti jätma sadu ja sadu inimesi – lähedased, ametivennad ja -õed, sõbrad, avalikkuse esindajad. Juba tükk aega enne talituse algust oli suur kirikusaal rahvast täis. Lahkunu sarga juures avaldasid oma viimast austust ...

Bingeni püha Hildegardi liturgiline draama «Ordo virtutum» Puhtust ja süütust sümboliseerivasse valgesse siidi rüütatud Hing igatseb taevase elu ja esimese inimese kirkuse järele. Mis võiks olla kaunim, kui viibida koos voorustega paradiisis! Hing pöördub vooruste poole ja kõneleb neile oma igatsusest. Nood küll kiidavad Hinge kavatsusi, kuid meenutavad talle, et ...

Eestlased olevat laulurahvas. Igatahes nii arvatakse meist mujal maailmas. Eks laulsid ka Harju-Jaani kihelkonna inimesed juba sajandite eest. Koorilaul kõlas Raasikul esmakordselt alles 1863. aastal, kui uue Harju-Jaani kiriku pühitsemisel teenis kaasa Tallinna Toompea vaestekooli lastekoor. Oma, kohalikele elanikele rajatud muusikaelu algas siin siiski alles aastal 1905. Sel aastal sai Harju-Jaani koguduse õpetajaks Georg Steinfeldt, kes ...

Ülemaailmsed noortepäevad Kölnis hakkasid 16. augustil, kuid juba 6. augusti varahommikul sõitsin bussiga Riiga, et liituda seal ühe Leedu grupiga. Lugenud inimeste muljeid varasematelt päevadelt, tahtsin ka ise sealt saada kõike head, mis antakse. Et ennast noortepäevadeks ette valmistada, olin end registreerinud ühele jesuiitide korraldatud ettevalmistavale programmile nimega ‘magis2005 (lad keeles ...

Leerilaagreid korraldatakse meil igal aastal, ikka siis, kui on rohkem aega ja võimalust teha pikem ühisolemine soojas suves koos koguduse värskete liikmetega. Ka sel suvel toimusid paljudes erinevates paikades leerilaagrid – koguduseti, praostkonniti – kuidas kuskil.Leerilaager kutsub äsja leerikooli läbinud noori veelkord üksteisest rõõmu tundma, õppima, palvetama ja laulma koos oma koguduse vaimulike ja ...

Pastoraalseminar pidas oma 10. sünnipäeva ilma peapiiskop emeeritus Jaan Kiivitita, seminari mõtte algatajata. Püha Vaimu kirikus päeva sissejuhataval tänujumalateenistusel jutlustades ütles pastoraalseminari juhataja Ove Sander, et kaalus võimalust leina tõttu aastapäeva tähistamine edasi lükata. «Siiski jäin selle juurde, et tuleme täna kokku, ja seda ka põhjusel, et mälestada ...