Lk 9:57–62 Jeesus on teel Jeruusalemma poole; galilealastest jüngrid arvavad ikka, et Ta on teel võimu ja kõige sellega kaasneva poole. Sõnum Jeesusest levib ja tekitab kuulujutte. Nagu ikka sellistel puhkudel, tekib Jeesuse ümber inimesi, kes ei tea täpselt, mida nad tahavad, kellel ei ole Jeesuse olemusest ja ülesandest selget ettekujutust, kes on pigem vaimsed seiklejad. Murdelisel ajastul, mil nõukogude võim lagunes ja kokku ...
Oleme paastuajas. Nii kutsutakse kirikutraditsioonis seitset nädalat enne ülestõusmispühi. Paastuaeg algab tuhkapäevaga ja kestab 40 päeva, arvestamata pühapäevi. Mõeldud on see aeg süüvimaks tavalisest rohkem Jeesuse Kristuse kannatustesse ja mõista nende tähendust enda jaoks. Tänapäevases heaolu ja oma õigusi taotlevas ühiskonnas tundub paastumine kohatu ja tarbetu igandina. Kirikuski ...
Eesti Piibliseltsil, kes taasalustas oma tegevust kaheteistkümne aasta eest, on kombeks pidada iga-aastaseid üldkogusid. See on loomulik, sest Piibel on usu normiks ja mõõdupuuks kõigis kristlikes kirikuis. Ehkki Piibli vastu on löödud karme lahinguid, paistab tema positsioon kõigutamatu, sest paljugi sõltub siin tõlgendusest. On olemas vana põhimõte, mis läheb tagasi kristluse-eelsesse juutlusse ning ...
Neljapäeva, 13. märtsi õhtupoolikul esitleti Tartu ülikooli kunstimuuseumis pühendusteost «Mille anni sicut dies hesterna...». Kogumik anti välja Vana Testamendi teaduse professori, Uppsala ja Haifa ülikooli audoktori Kalle Kasemaa 60. sünnipäevaks, väljaandjaks Tartu ülikooli usuteaduskond. Pühendusteos koondab eesti-, inglis-, saksa-, rootsi- ja prantsuskeelseid teadusartikleid, esseesid ja ...
Keegi naljahammas on kusagil öelnud, et eituse eitus on jaatus ja paastukuu loobumistega saadud õnnistus eeldab mitmekordset patustamist. Paraku on paastuaegsest loobumisest tänapäeval üleüldse aimu saadud kõverpeegelduse kaudu ning seega kutsunud esile kui mitte halvakspanu, siis vähemalt õlakehituse kindlasti.Tihtilugu ei taha konservatiivsemadki kirikud täna paastukohustusest eriti rääkida, et ...
EELK välissuhete sekretär on 1. märtsist Kadri Metsma (33).Kadri Metsma on 1988 lõpetanud Viljandi 5. keskkooli ja 1997 Tartu ülikool usuteaduskonna. Läinud aasta veebruaris kaitses ülikooli usuteaduskonnas magistrikraadi tööga «Samaarlased. Rühmituse tekkimise ajaloolised põhjused. Samaarlaste religioon».On töötanud Viljandi Metsamajandi direktori sekretärina, ülikooli usuteaduskonna ...
11. märtsil, peapiiskop emeeritus Kuno Pajula 79. sünnipäeval avati konsistooriumi saalis tema maal.Kunstnik Aapo Pukk ütles Eesti Kirikule, et käis koos Kuno Pajulaga enne portreteerimist temaga seotud paikades. Toomkiriku käärkambri kiviseinast ja võlvkaartest kujunes portreele kuninglik kuldkollane foon.Töö käiguga hoidis end kursis ka peapiiskopi perekond. Kui tütar maali vaatama tuli, soovis ta leida ...
Rm 5:8 Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. Piiblis on kirjutatud, et Jumal on armastus. Evangeeliumid on täis kirjutisi sellest, kuidas Jeesus armastas inimesi, toitis neid, tervendas, nuttis nende pärast ja äratas surnuistki üles. Märk täielikust armastusest oli aga see, kui Jeesus ristipuul rippudes palus oma taevast Isa anda meile kõik andeks. Jeesus ...
Mk 12:1–12 Jeesus oma jüngritega on nüüd juba Jeruusalemmas ja kuigi otsustavate hetkedeni on veel aega, hakkab Jeesus oma jüngreid ja ülempreestreid, kirjatundjaid ja rahva vanemaid tasahilju ette valmistama nendeks sündmusteks, mis omavad otsustavat tähendust nii maailma ajaloo kui ka õndsusloo jaoks. Jeesus räägib üha rohkem võrdumite ja tähendamissõnadega, kirjeldades mõnigi kord sündmusi, ...
Tuhkapäeval, 5. märtsil rõõmustas ajalehe Eesti Kirik toimetus taas oma sõpru meediakonverentsiga, kutsudes kaasa mõtlema inimese ja teda puudutava üle. Neljandat korda toimuva meediakonverentsi teema oli «Riik – kirik – kodanik». Konverentsi on peetud igal aastal Tartus eri paigas, seekordne aga omandas sümboolse tähenduse mitmes mõttes. Ühelt poolt ajaliselt, sest üritus toimus tuhkapäeval, ajal, ...
Vatikani nõue viidata Euroopa Liidu tulevases konstitutsioonis kristlikule traditsioonile, on tekitanud uusi erimeelsusi Euroopa tulevikukonvendi liikmete vahel. Nii tõdes oma artiklis Liia Kaarlõp möödunud neljapäeval ilmunud Postimehes. Mõni tunneb tõsist hirmu, et katoliku kirik püüab tugevdada oma mõjuvõimu Euroopa poliitikas. Tõsi, Rooma paavst on võtnud sõna Iraagi sõja ...
Armas kogudus! Palvepäeva mõtte võiks võtta kokku kord kuningas Hiskijale Jumala poolt antud käsuga: «Sea oma elumaja asjad korda!» (Js 38:1). See on üleskutse anda hinnang oma elukäigule, tänase päeva tegudele ja iseendale inimesena. Kas ma olen olnud selline, nagu võiksin olla? Mida peaksin enda juures muutma? Kas mu elus, inimsuhetes ja ellusuhtumises on kõik korras? Mis on need asjad, mida võiksin ja ...
2) Diagnoos (tõlkes läbi tundmine) osutab, et mida rohkem on vajaduste rahuldamatust, seda närvilisem ja haavatavam organism on. Aineliste vajaduste nagu töötasu ja sotsiaalsed garantiid tunnustamise kõrval on sama oluline organismis ringlevate signaalide iseloom. Esiteks, kirikus ei saa aina kasutada argumenti, et siia tulnu ei tohigi soovida ametile ja oskustele vastavat töötasu, mis vastab ühiskonna vastavale standardile. ...
Vanade ja uute süsteemide võitlus on läbi ajaloo kandnud eneses vastuhaku seemneid. Piibellikus mõttes võiks seda nimetada isade ja poegade sõjaks.Eesti poliitika on möödunud valimistega elanud läbi midagi sarnast ja paljud meie seast esitavad enesele küsimuse, kas toimunu toob head või halba. Möödunud poliitilist šokki tuleb seega analüüsida kahest aspektist – ühiskonna ...
Eesti Evangeelse Alliansi (EEA) korraldusel leiab 7.–8. märtsini Tallinnas metodisti kiriku ruumes (Narva mnt 51) aset järjekordne konverents, teemaks rahvusvahelist hädasignaali märgistavad tähed SOS. Maailm vajab päästet. Iga päev signaliseeritakse selle maailma hukulaevalt appikutsuvat SOS-sõnumit: päästke meie hinged! Samas teame ja tunnetame, et just nüüd on päästepäev. See on see päev, ...