2Sm 12:1–10, 13–15a Inimesed arvavad, et oskavad selget vahet teha õige ja vale vahel. Kõige paremini õnnestub vale üle otsustada veel siis, kui hinnata teist inimest. Ennast kaitsma on kõik üsna varmad. Oma vigadele on kerge põhjendusi leida ja kinnitada, et ma ei ole eksinud.Kes on õige ja kes ülekohtune. Prohvet õpetab kuningat. Suur julgus! Üldiselt püütakse ilmaliku võimu ees, ...
10. ja 11. juulil toimus Viljandi Pauluse kirikus koraalimaraton «Ma laulan suust ja südamest». Käisin koraalimaratonil ja sain sealt väga positiivse elamuse. Üritus kestis järjest 33 tundi ning selle aja jooksul lauldi läbi kõik 484 koraali mitmel erineval viisil. Laulud kõlasid solistide, ansamblite, kooride ning kogudustest tulnud lauljate esituses. Lauldi saatega ning a capella. Pillidest olid kasutusel orel, ...
2. augusti keskpäeval ordineeris peapiiskop Jaan Kiivit meie kirikus ametisse viis uut õpetajat. See on märk elu ja töö jätkumisest kirikus. Juuni algul määrati emerituuri Avinurme koguduse õpetaja Edgar Serm. Paar nädalat tagasi sai igavikukutse, praegu küll juba emerituuris olnud kauaaegne Pärnu koguduse õpetaja praost Richard Võlli. Siiski on viimastel aastatel töötegijate arv kirikus ...
Vormsi rahvaarv kasvas kümnekordseks kui olevipäeval, 29. juulil peeti saarel ka Lääne praostkonna laulupäeva. «Oleme laulupäeva korraldamisel ammu Vormsile mõelnud ja millal siia ikka tulla kui olevipäeval,» põhjendas praost Tiit Salumäe Vormsi valimist praostkonna laulupäeva paigaks. Alustati keskööl Praostkonna laulupäeva tõttu oli tänavune olevipäev viimase aja rahvarohkemaid ...
Kiriku laulu- ja palveraamatu laul number 266 Ma tõstan taeva poole silma on Uue Lauluraamatu (1899) laulu number 417 kompaktsem ja kohandatud versioon. Kui KLPRis on 7 salmi, siis Uues Lauluraamatus on 14 salmi. Eesti Maa rahva Koddo ja Kirriko-Raamat (1869) toob samuti ära 14 salmi. Võrreldes Uut Lauluraamatut ja Eesti Maa rahva Koddo ja Kirriko-Raamatut, on näha, et teksti on uuendatud. See on arvatavasti Carl Peter Ludwig Maurachi (1824—1900) ...
Äsja see oli, kui õigeusu kirikutest räägiti vaid läbi konfliktiprisma ja poliitilises kontekstis. Ühel pool Moskva ja teisel pool Konstantinoopol. Tänaseks on juriidilised põhiküsimused lahendatud, võibolla küll valusate kompromisside näol, kus keegi on solvunud ja keegi tunnetab, et ta pole veel saavutanud oma ajaloolist õigust. Kuid vähemalt kaks suurt kirikut enam ei vaidle. ...