Slava Ukraine

LAULU LUGU – Arm on kandnud läbi elu

Kiriku laulu- ja palveraamatu laulu Mu Jumal, Sinu arm ja heldus (number 267) autoriks on Aleksander Hinno, kes sündis 3. aprillil 1904 Põlva kihelkonnas Võrumaal. Alg- ja keskhariduse omandas ta Võrus ja Tartus. Ta lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna 1931. aasta kevadel ja ordineeriti 1. mail 1932 Tallinna Toomkirikus piiskop Jakob Kuke poolt. Ta oli Ülikooli koguduse õpetaja H. B. Rahamäe isiklik adjunkt aastal 1932. Aastast ...

Seekord siis Sangastes

Kui sellenädalane Eesti Kirik lugejateni jõuab, on Õpetajate Konverents juba alanud ja osa teemasidki käsitletud.Juhtkirja kirjutades ei tea ma veel, keda kaasvõitlejatest kohtan Sangastes. Konverentsist osavõtt on aastate lõikes olnud erinev ja ma ei olegi saanud aru, miks ühed tulevad ikka uuesti, aga teistel on igal aastal just siis pakilist tegemist ja põhjust kõrvale hoida. Ühte olen küll ...

Talv Põltsamaa moodi

Läinud nädalavahetusel korraldas Põltsamaa kogudus noortele talvepäevad, kuhu saabus oodatust poole rohkem osavõtjaid. Erinevalt varasematest aastatest alustati talvepäevade korraldamisega juba septembris. Põltsamaa koguduse noortejuht Agnes Raidoja peab seda üheks põhjuseks, miks kutse rohkemateni jõudis. Põltsamaa kirikla fuajees, kultuurimaja saalis ja kirikupingis võis lisaks kohalikele näha noori ...

Pühavaimu kirik 3. osa

(Algus EK nr 1.)Esimesel tsüklil kujutatakse Kristust Pilatuse ees, Kristuse piitsutamist, Kristust risti kandmas ja Kristust ristil. Ülejäänud neli pilti kujutavad Eliisabeti, neist esimesel näeme krahvinnat põlvitamas krutsifiksi ees, teisel Kristuse jalgu pesemas, kolmandal kui selle aja üht uhkemat naist võtmas vastu oma jahiretkel viibinud mehe - ajastu ühe elegantsema mehe, moenarri ja keigari markkrahv Ludvigi ...

LAULU LUGU – Mu jõud, sind tahan armastada

«Mu jõud, Sind tahan armastada» (KLPR 282) on üks neid laule, mis 1960ndail ja 1970ndail aastail trükitud laululehtede kaudu levis sadades tuhandetes eksemplarides üle maa ning leidis kasutamist sagedastel rahvarohketel pidulikel jumalateenistustel ja kirikukontsertidel. Seetõttu on kirikuskäijate vanemal põlvkonnal sellest laulust veel tänagi õige mitu salmi peas. Küllap see asjaolu oligi põhjuseks, et viimase ...

Jaan J. Leppik lahkus luteri kirikust

1999. aastal ainsa vaimulikuna Riigikogu IX koosseisu valitud Jaan J. Leppik on nüüdseks luteri kirikust lahkunud ja arvatud EAÕK Püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna koguduse liikmeks. Eesti Kiriku lugejaile oma lahkumise motiive selgitades ütles Jaan Leppik, et juba mitu aastat põles ta sisevastuoludes: «Olin EELK liige ja vaimulik pealegi, samas ei saanud ma sisuliselt nõustuda EELK õpetusega eeskätt selles, mis puudutab ...

Piiskop Platoni orden läks Soome

Soome õigeusu kiriku endine peapiiskop metropoliit Johannes on pälvinud EAÕKlt märterpiiskop Platoni ordeni. Orden anti üle Platoni mälestupäeval, 14. jaanuaril pidulikul liturgial Tallinna Issanda Muutmise kirikus. Preester Meletios Ulmi sõnul antakse peapiiskop Johannesele, kes oli 1990ndail aastail EAÕK metropoliidi kohusetäitja, orden väga hea koostöö ja teenete eest, mis ta on teinud kirikule ning Eesti ...

Oleme kõik üks kristlik rahvas

Aasta alguses pidasid Eesti erinevad kogudused Evangeelse Alliansi palvenädalat. Eesti Evangeelse Alliansi peasekretär Meego Remmel jäi nädalaga rahule. Eesti Kirikule hinnangut andes ütles ta: «Euroopas on selliseid nädalaid korraldatud iga uue aasta alguses juba 150 aastat. Nagu eelmistel aastatel, nii ka sel aastal pakkus Euroopa Allianss välja teemad palvenädala korraldamiseks, jutlustamiseks ja palveaineks. Eesti Evangeelne ...

Imed ilmsi

Sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse Tema auhiilgust! Js 60:2 Inimese kohta öeldakse, et ta on sotsiaalne olevus. Vastuse küsimusele, kes ta on, saab ta teiste inimeste kaudu. Oleme küll üksteisele olemas oma küsimustele vastuste leidmiseks. Aga mitte ainult. Kust ma tulen? Kuhu ma lähen? Elu mõtet ei ole ometi mõistlik pärida teiste omataoliste käest. Samuti ei leidu vastust inimese enda sees. ...

Vahekirkus

2Pt 1:16-19 Eelmise ja tänase pühapäeva vahel valitseva temaatilise seose pitseerib Jumala poolt oma Pojale antav kirkus koos tõsiasjaga, et mõned inimesed selle tunnistajad saavad olla. Tunnistus jüngrite poolt läbielatust on inimlikuks kinnituseks Jumala pikast ja katkematust õndsusloost, mis ka täna meieni ulatub. Ning Jumalal on olnud nõuks kinnitada inimesi ikka rohkem üksteise läbi kui otseste ...

Pühavaimu kirik 2. osa

(Algus eelmises Eesti Kirikus.)Pärast uue linnaõiguse vastuvõtmist ja üha tihedamat liitumist võimsa hansaga muutus Tallinna elus ja visuaalses ilmes muidugi palju. Kasvasid nii kirik kui linn selle ümber.Linnulennult vaadates sulab Pühavaimu kirik linnaplaani, seda nagu ei märkagi enne, kui oleme jõudnud otse kiriku ette Päikesekella alla. Tallinn on oma olemuselt kubistlik, seejuures mitte nagu toretsev ...

Jumala faktor

Avaldan südamest tänu Veiko Vihurile kirjutise «Hinga kõigist oma tegudest» eest 9. jaanuari Eesti Kirikus. Selles oli hingekosutust vähemalt vaimulikele. Usun, et ka paljudele teistele.Meilt nõutakse üleinimlikku suutlikkust. See hoiak on üldine. Sama kuupäeva Postimehe kirjaderubriigis kirjutab Laine Lehtse sellest, kuidas ta töötuks jäi. Talle jäi ajalehtede tööpakkumisi ...

Vana kiriku noor kogudus

Ajaloo annaalides on Tallinna Pühavaimu kirikut esmakordselt mainitud juba 685 aastat tagasi. Paljude jaoks ongi Pühavaimu Tallinna kõige ilusam kirik. Ja seda mitte ainult Bernt Notke altari tõttu. Skulptor ja maalija Bernt Notke (umbes 1430/40 - 1509) oli tuntuimaid Lübecki meistreid, kes kunstiteadlase Juhan Maiste hinnangul oli astunud üle keskaega renessansist lahutava läve. «Notke tegelaskujud on lihast ja luust, pärinevad ...

LAULU LUGU – Mind, elupäike, uuenda

Kiriku laulu- ja palveraamatu laul number 321 Mind, Elupäike, uuenda ilmus Uues Lauluraamatus number 456 all saksakeelse pealkirjaga «Erneure mich, o ewiges Licht». Sõnade autor Johann Friedrich Roupp sündis 1672. a veebruari lõpul Strassburgis Alsace-Lorraine'is kingsepa perekonnas. Ta õppis teoloogiat ning luulet Strassburgi ja Jena ülikoolis aastast 1689-1692. Pärast, kui ta oli teeninud Lampertheimis vikaarina, sai temast ...

Balthasar Russowist üle Jaan Krossi Harry Potterini

Kui Russow oma Liivimaa kroonikat kirjutades oleks teadnud, milline saab olema tänane mõttemaailm, oleks ta iseenesest mõistetavalt noogutanud ja asunud seda usinamalt oma «hallidekogudusele» selgitama vahet klerikaalse ja folkloristliku kultuuri vahel. Õigemini oleks ta pidanud seda ehk oma tegemata töö viljadeks või igaveseks konfliktiks usu, mõistuse ja lihtsameelsuse vahel. Nähes kaasaegse maailma vaimustust nendest ...