20.06 Kunstnik Jüri Arrak tegi kirikule hindamatu kingi

Kolmapäeva õhtul kell seitse pühitses Kolga-Jaani koguduse õpetaja Ants Tooming kiriku kabeli altari ja laemaali.

Kunstiliselt ja religioosselt mõjukate maalide looja on Jüri Arrak, kes on ka Halliste kiriku kuulsa altarimaali autor.

Õpetaja Ants Tooming ütles, et on õnnelik võimaluse üle pühitseda altar ja laemaal hoones, mis kannab endas sajandite hõngu ning kust on läbi käinud sadu inimesi, kellest me enam midagi teada ei pruugi.

 Vana kabeli uus hingamine

Altar ja laemaal annavad vanale kabelile õpetaja sõnul uue hingamise.

«See on paik, kus ränduril on võimalik jalga puhata, mõtelda ja otsida teed Jumalani, kelle silm teda selle väikese ruumi laest jälgib,» osutas Jaan Tooming laemaalile.

Ta lausus, et kogudus ja kirik on selle kingi läbi õnnistatud ja rikkamaks saanud, ning tänas kunstnikku. Jüri Arrak sai kingituseks 130 aastat vanadest kiriku tornikatte naeltest kokku pandud risti ja laste tehtud pühakirja.

Kunstnik lausus vastuseks, et tänab kirikut tema töö vastuvõtmise eest.

«Minu soov oli neid maale teha. See on ka mulle suur päev,» kinnitas Jüri Arrak ning lisas, et usk on religioonide kaudu kultuuri alus, mille üks osa on kujutav kunst.

Kunstnik jutustas koheletulnutele, kuidas ta tellis sepalt kolm suurt ehtsat naela, millega altaririst seinale kinnitada, sest ka Kristus löödi ristipuule kolme naelaga.

Vastates hiljem küsimusele, miks ta valis just Kolga-Jaani kiriku, rääkis Jüri Arrak, et tunneb õpetaja Ants Toomingat juba mõnda aega ning on temaga vaimsetel teemadel vestelnud.

«Tekkis soov Kolga-Jaani kirikule midagi maalida,» jutustas autor. «Uurisime kirikut, aga sinna ei olnud võimalik midagi teha. Nii sai valitud see väike ilus kabel. Kui inimene saadetakse kabelist viimsele teekonnale, jääb kirstu taha Õnnistegija ja ülevalt laest valvab teda Jumala silm.»

Ristimaal on väga võimas ja mõjuv. See pole valminud vaid tänu oskuslikule maalitehnikale, kunstnik on pannud sellesse oma hinge.

Maalid on Jüri Arraku kingitus Kolga-Jaani kogudusele.

  Kabel

Kolga-Jaani kabeli ehitamisaasta pole teada.
• Kabeli ukse kohal olev raidkirjas päiskivi aastaarvuga 1846 tähistab ilmselt kabeli ümberehitust, mille tulemusena omandas hoone barokse välisilme.
• Kabelit on renoveeritud 1999. ja 2002. aastal.
• Seda on kasutatud surnute hoidmiseks enne matusetalitust ja kogudusse mitte kuuluvate inimeste vaimulikuks ärasaatmiseks.

 

 

 

 

 

Kunstniku soov