20.03 Suur nädal ja ülestõusmine

Suurel ehk kannatuste nädalal mälestatakse Jeesuse Kristuse viimaseid päevi maa peal, Tema kannatamist, surma ja mahamatmist. Oma tähtsuse pärast kirikuaasta päevade hulgas nimetatakse kõiki selle nädala päevi suurteks ja kogu nädalat suureks nädalaks. Suur paast ja eriti viimane nädal on ettevalmistus kirikuaasta kõrghetkeks – Kristuse ülestõusmise pühaks.

Esimesed kolm suurt päeva – esmaspäev, teisipäev ja kolmapäev – on pühendatud Jeesuse Kristuse viimastele kõnelustele rahva ja oma õpilastega (vt Piiblist Mt.21,18-46; Mk.11,12-14,9; Lk.19, 41-21,37; Jh.12,17-50).

Suurel neljapäeval tähistatakse püha õhtusöömaaja sisseseadmist, õpilaste jalgade pesemist, Jeesuse Kristuse jumalagajättu nendega, palvet Ketsemani aias ja tema vangistamist (vt Mt.26; Mk.14,12-50; Lk.22,7-54; Jh.13,1-18,12).
Suurel reedel – kõige sügavama leina mälestuspäeval – meenutatakse Jeesuse Kristuse surmamõistmist, Kolgata teekonda, ristisurma ja matmist (vt Mt.26,57-27,66; Mk.14, 53-15,47; Lk.22,63-23,55; Jh.18,12-19,42).

Suurel ehk vaiksel laupäeval leiname koos Jumalaemaga Jeesuse haua juures. Läbi liturgiliste tekstide kogeme ka Kristuse laskumist surmavalda. Hilisõhtul kesköö saabudes on Kirik ülimas ootusärevuses, sest keskööl algab auline Issanda ülestõusmise päev, kõikjal ilmsiks saava võidu hetk: Jumala ja maailma pulmapidu on käes, kogu inimkond koos maailmaga on uuesti loodud, teisenenud. Surm on võidetud! (vt Mt.28; Jh.1,1-17).

Kristus on surnuist üles tõusnud, surmaga surma maha tallanud ja neile, kes hauas olid, elu kinkinud!

Et Sa küll alla hauda läksid, oh Surematu, siiski kaotasid Sa ära surmariigi võimu ja tõusid üles kui võitja kolmandal päeval, Kristus Jumal. Sa ütlesid salvitoojatele naistele: olge rõõmsad, kinkisid rahu oma apostlitele ja andsid ülestõusmist langenud inimestele.

Meie Maa, 20. märtsil 2008