2.08 Narva Aleksandri kirik sai vastu ööd tornikiivri

Eile hommikul kell 10 saabus Aleksandri kiriku juurde Ithal-Eesti kraana ja mehed alustasid selle töökorda seadmist. Veidi enne keskpäeva sai masin "jalad alla" ja vasturaskused paika ning kraana võis oma noka "lahti pakkida".

Nädalapäevad tagasi tornikiivri tippu paigutatud kullatud risti ja muna kaitseks peideti tõsteketid poroloontorude sisse. Ketid koos tõsterihmadega kinnitati torni ülemise korruse akendest välja ulatuvate tõstetalade külge.

Kella kolmeks olid ettevalmistused nii kaugel, et torni metallkonstruktsiooni valmistanud Lumina metall töömehed võtsid kätte ketaslõikurid ja lõikasid läbi torni ja selle ajutisi tugesid ühendavad keevised. Torn tõusis esimest korda kümmekond sentimeetrit õhku. Samas aga lasti ta kohe alla tagasi ja kraanajuht konstanteeris: "Kakskümmend ja pool [tonni – toim], kaks ja pool ülekaalu."

Torni täpset kaalu seni teada ei olnud vaid loodeti, et õnnestub see koos sisemusega üles tõsta. Nii lihtsalt aga ei läinud ja töömeestel seisis ees kahe tornikorruse tühjendamine, samuti korrusepõrandateks olevate metallvõrede eemaldamine. Lisaks lõigati ka konstruktsioonist välja lisatugevdustalad, mis hiljem oma kohale tagasi keevitatakse.

Juba eelmisest päevast saadik puhunud tugev tuul oli kõigil kogu aeg kõneaineks. Ilmselgelt oli see liiga tugev, puhanguti maapinnal kuni 13 meetrit sekundis. Rääkimata siis 60 meetri kõrgusest.

Kell neli anti pealtvaatajatele ja ajakirjanikele teada – tuul on liiga kõva, ei saa tõsta. Tuleb oodata. Esimene katse määrati kella üheksaks õhtul, järgmine kella neljaks hommikul.

Ehitusplats tühjenes ligi viieks tunniks kuid enne üheksat oli enamus jälle tagasi. Ka vanad koguduseliikmed, kes veel pärast sõdagi samas kirikuhoones ristsetel-leeris-laulatusel käinud.

Kümme minutit enne üheksat tõusevad kaks meest tornikeha tippu ja näitavad allolijatele kiletükiga tuule tugevust. See on küll vähenenud, kuid ikkagi veel puhub.

Ja siis järsku läheb kiireks. Kohale vurab sõiduauto kraanajuhiga. Mootor käivitatakse. Kaks metallifirma meest ronivad imekähku mööda tellingute väliskülge(!) betoonist torniosale. Nii kähku, et ei jõua isegi fotoaparaati neile suunata. Ja tuul vaibub täielikult. Kell 21.38 tõuseb torn maast lahti ja on kahe minutiga maksimaalses ülemises asendis. Pööre kraanaga õigele kohale, veidi sättimist, et konstruktsioon ei tabaks väljaulatuvat liftikasti ja kostub tume kõmin, kui tõstmispinge konstruktsioonis järele annab – järelikult sai paika. Kell 21.58 on näha esimesi keevitussädemed. Maksimaalselt kahekümne minutiga tõsteti tornikiiver oma kohale.

Kiriku ees asfaldil, ehitajate antud kiivrid peas seisavad kõrvuti Aleksandri koguduse õpetaja Villu Jürjo ja abiõpetaja Oleg Sevastjanov. "Jumal tänatud," lipsab Jürjo suust vaikselt. Ja juba on kümmekond ajakirjanikku ja fotoaparaati ümber nende küsimusi esitamas ja pilti tegemas. Tõepoolest – nende näod on kõige õnnelikumad.

Õnnelik ja higine on ka peatöövõtja Eviko objektijuht Tarmo Kram. "Otseselt ei teinud meie täna kuigi palju, Ithal tõstis ja Lumina keevitas. Aga närv on ikka sees, sest meie vastutame tellija ees," sõnas Kram.

Tööd keevitamisel ja kraana kokkupakkimisel jätkus veel mitmeks öötunniks. Hommikul tervitas 61 meetrit vastset kirikutorni linnarahvast oma ajaloolisel kujul ja kohal.

Eesti Päevaleht, 2.augustil 2007