2.05 Haljala kirik on ohus

Keskaegse Haljala kiriku pikihoone katuse avariiolukord on kõrvaldatud, kuid kooriruumist pudeneb krohvi ning ehitusspetsialistide hinnangul võivad võlvid talvel lõhki külmuda.

Muinsuskaitseamet on eraldanud tänavu riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng” raames 938 000 krooni Haljala kiriku pikihoone katuse avarii-restaureerimistööde tarvis.

Töid teeb 2006. aastal konkursi võitnud Wunibald Ehitus OÜ. Eraldatud raha on aga ehitusfirma hinnangul ligi pool miljonit vähem, kui kuluks kivide ja nende paigaldamise tarvis. Wunibald Ehitus OÜ koostas seoses elukalliduse tõusuga muinsuskaitseametile restaureerimistööde korrigeeritud eelarve ning pani ühtlasi ette katkestada pikihoone katuse tööd ning palus luba alustada avariiolukorra kõrvaldamisega kooriruumi osas.

Muinsuskaitseamet on seisukohal, et käesoleval aastal tuleks siiski jätkata Haljala kiriku pikihoone katuse restaureerimistöödega, lähtudes kaks aastat tagasi tehtud hinnapakkumistest. Oma vastuses firmale märgitakse, et “siiski ei pea me ainuüksi ehitusmaterjalide ja tööjõu kallinemise alusel tööde ligi 25protsendilist hinnatõusu põhjendatuks”.

Wunibald Ehitus OÜ juhataja Toivo Traksmaa ütles, et nende hinnapakkumine oli tehtud küll 2005. aasta hindadega, kuid märkega, et selliste hindadega tehakse töid kuni 2007. aasta kevadsuveni, seejärel vaadatakse hinnad vastavalt muutunud turule üle.

Päästis pehme talv

Toivo Traksmaa sõnul oli Haljala kiriku pikihoone katuses umbes kuue ruutmeetri suurune auk ning võlvid täiesti läbi vettinud. Tänavuse talve pehmed olud päästsid võlvid lõhki külmumast ning ehitusmehed said katusel tööd teha.

Praeguseks on pikihoone katusekonstruktsioonid remonditud, peale pandud tõrvapapp ning roovitis kivide paigaldamiseks. Jääb üle vaid kivid peale laduda.

“Kiriku kooriruumi ja käärkambri katus on sama hullus seisus kui varem pikihoonel, kuid riigi eraldatud raha eest saaks täies mahus ära vahetada selle avariilise katuseosa. Pikihoone katus võib olla kivideta üks-kaks aastat, ilma et sellega midagi juhtuks, kuid koori kivivõlvid on absoluutselt läbi vettinud, ning kui enne järgmist talve midagi ette ei võeta, on võlvid lõhki,” selgitas Traksmaa.

Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa vaneminspektor Anne Kaldam ütles, et ta aktsepteerib hinnangut kooriruumi avariilisest seisukorrast, kuid raha investeerimisel tuleb teha valikuid ning muinsuskaitseameti valik on, et pooleliolev pikihoone katus tuleb lõpetada.

Üleskutse inimestele

“Kogudus on saanud muinsuskaitseameti peadirektorilt kirja, et muinsuskaitse peab vajalikuks siiski pikihoone katuse ehitamise jätkamist. Mul on hea meel, et see teade meile kirjalikult vormistatud on – mul ei ole mingit põhjust kahelda selle otsuse õigsuses, ühtlasi vabastab see ka mind kui koguduse eest vastutavat isikut vastutusest, kui lagi sisse kukub,” rääkis Haljala koguduse õpetaja Margit Nirgi.

Toivo Traksmaa sõnul tehti 15-20 aastat tagasi Haljala kiriku katuse remonditöid nagu karjalautadel: mädanenud puitu välja ei võetud ning uus nakatus, vesi jooksis seintele ning sellepärast on ka seinad vett täis ning paistavad väljastpoolt kohati rohekatena.

Haljala kirikuõpetaja Margit Nirgi lisas, et koguduseliikmete sõnul olid katusekivid, mis kolhoosi ajal vahetati, nii tugevad, et neid võib tänaseni näha erinevatel objektidel. “Miks neid aga kiriku juures näha ei ole, jääb mulle selgusetuks. Olen arvamisel, et kogudus ei kanna vastutust katuse valmimise asjus, sest vähem kui 20 aastat tagasi tehtud kivikatus ei peaks vajama remonti, rääkimata sajaprotsendilisest väljavahetamisest,” ütles Nirgi.

OÜ Wunibald Ehitus paigaldab pikihoone katusele niipalju kive, kui riigi eraldatud rahast välja tuleb. Traksmaa hinnangul napib kive umbes veerandi katuse jagu. “Kutsume inimesi üles tegema nimelisi annetusi puuduolevate katusekivide ostmiseks,” märkis õpetaja Margit Nirgi.

Virumaa Teataja, 2. mail 2008