* * *

Nopi see tilluke kivike: türkiissinine, mereroheline, kuldkollane, tuhmpunane.

Nopi see tilluke kivike, nii sarnane oma veljele.

Ja meister, mänglevas rõõmus, korjas kive värvilisi. Nii ühesuguseid, samapalgelisi: siniseid, kuldkollaseid, tuhmpunaseid…

Tõstes neid ülesse, ruumi leides, sai otsimise, äratundmise, korjamise aeg täis.

Külg külje kõrvale, omale paigale, nähes sõpra samasugust, märkad ometi: igaüks omane omale kohale.