17.05 Paide kiriku jätkutööd ootavad soojatorustikku

 

Teisipäeval olid muinsuskaitseameti spetsialistid tegemas ringkäiku kuues Järvamaa kirikus, nende seas ka Paide Püha Risti kirikus, mille uuendustöid on riik tänavu toetamas 2,66 miljoni krooniga.

Paide kirikus eelmise aasta augustis alanud põranda uuendustöödega on ehitaja, KEKi Ehituse töömehed jõudnud tornikotta.

KEKi Ehituse projektijuht Toivo Saar selgitas, et see on üks osa 25. veebruaril Paide linnavalitsusega sõlmitud esimese riigihanke lisatöövõtulepingust, millele on rahakatet 1,69 miljonit krooni.
Soojatrassi ehitus venib

Leping hõlmab veel sanitaar- ja soojasõlme, veevärgi ja kanalisatsiooni, õhuniisutuse, elektri osa ehitust, põranda soojaelementide paigaldust, kooritrepi, käärkambri, läänepoolse sissekäiguosa põranda uuendust, arheoloogilist järelevalvet, tänavune töö on ka vertikaalplaneering.

«Lepingu järgi peab kõik see olema tehtud 20. juuniks,» selgitas Saar. «Meie hange algab ja sõltub sellest, kui ja kas soojatrassi ots on soojasõlmes – seda veel ei ole, aga pidi olema 20. aprilliks.»

Saar lisas, et soojatorustiku paigalduse rahapoolt nii-öelda liigutab Paide Vesi ja tööde tegija on Pogi. «Soojatrass satub kiriku maa-alale, mis on range arheoloogilise järelevalve all, nii et siin on veel tõsiseid arheoloogilisi kaevamisi oodata ja kuidas läbi kirikaia tulla, ei kujuta ettegi,» arutles ta.

Saar märkis, et ka vertikaalplaneeringuga peaks juba tegelema. «Siin kas teed ära või ei tee midagi, natukesehaaval ei saa midagi,» arutles ta. «Võitleme tagajärgedega, mitte põhjustega, aegade jooksul on kultuurikiht niipalju tõusnud, et vesi ei lähe ära, vaid imbub müüridesse.»

Saare selgitust mööda tingis ehitajale uue projektlahenduse ka tornialuse põranda avamine, kui selgus, et endisi käsitsi paest murtud põrandaplaate tagasi panna ei saa. «Projekteerija Jaan Jõgi tegi projekti muudatuse, et sissekäigu mõlemas küljes säilitada rida vanu plaate,» täpsustas Paide koguduse õpetaja Algur Kaerma.

Kuivamine kergitab soolasid

Kaerma sõnas, et arheoloogidele huvitavaid, mõneti seletamatuidki leide pakkus ka tornikoja pinnas. Ilmsiks tuli sepa tehtud keermega polte, söestunud materjalide tükke, kuumuses sulanud pudel, kummalgi pool lävepakku justkui läbi raiutud ja seest põlenud auk, inimluid, peaaegu korrapärase ringi kujuline vundament, millele on nelinurkne vundament peale ehitatud. «1845. aastal pidi siin ikka ränk põlemine olema,» täheldas ta.

Muinsuskaitseameti restaureerimisosakonna spetsialistile, riikliku pühakodade programmi koordinaatorile Sille Sombrile ja spetsialist Liis Kibuspuule oli Kaermal näidata käärkambri ja pikihoone põranda seinaäärtesse tekkinud soolarante. «Soolad kerkivad kuivamisest,» selgitas Sombri. «Seina kuivamine ja niiskus põhjustab soola teket, pikihoone osa õhkub rohkem, sest seintelt on paneelid ära võetud.»

Kuulnud KEKi Ehituse töödejuhilt Meelis Lutsult, et pühakoja niiskuse protsent kõigub 90 ligi, andis Sombri soovituse jälgida edaspidi kiriku sisekliimat.

Algur Kaerma andmetel on tänavu Paide kirikus ja ümber uuendustöid teha riigilt kultuuriministeeriumi kaudu saadud 2,66 mln krooni, Paide linna eelarves on selleks 500 000 ja Paide Vee eelarves 500 000 krooni. Järgmisel aastal ootab ees avariilise tornikiivri ennistus.

KOMMENTAAR

Tavo Tamm
Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektor

Kuidas kulges ringkäik Järva-Jaani, Koeru, Järva-Peetri, Järva-Madise ja Türi kirikus?
Ringkäik oli mõeldud, et kirikute restaureerimisvajadusi kindlaks teha, kaardistada, kus miski hädaline koht on. Türil on teada lugu, et torni läänepoolselt küljelt pudeneb krohv alla, põhjus on seni teadmata.
Järva-Peetris on uue, kimmkatuse paigalduse jätkutööd paari nädalaga valmis (pühakodade programmist tänavu 1,85 mln – toim).

Järva-Jaanis on sügisel ees 80 m² põranda vahetus, tuleb teha vertikaalplaneering, et põranda niiskust vähendada; katus on Järvamaa kirikutest kõige halvemais seisus, viimane eterniitkatus, praegu käib oreli lõõtsade vahetus (kultuuriministeeriumilt tänavu 0,3 mln kr – toim).

Koerus on pool kooriosa põrandast läbi vajunud, projekt on valmis, saab raha taotleda. Järva-Madisel on uus, savikivikatus peal, tornikiivri kimmkatust tuleks tõrvata.

Järva Teataja, 17. mail 2008