17.05 Jaanus Tamkivi sai kirikusõbraks

Eile andis EELK peapiiskop Andres Põder Saarte Sinodi armulauaga jumalateenistusel Jaanus Tamkivile üle Saarte praostkonna kirikusõbra tiitli. Aastail, mil Kuressaare linnapeaks oli praegune keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, sündis sisuline koostöö linna ja Kuressaare luteri koguduse vahel

 

Tamkivi ütles Meie Maale, et tunnustus tuli meeldiva üllatusena ning annab jõudu, aidates tegutseda igapäevases töös täie pingega. “Meil tekkis tihe ja konstruktiivne koostöö nii Laurentiuse kiriku kui teiste kogudustega. Suuri tänusõnu tuleb öelda Anti Toplaanele. Ta on väga järjekindel ja aktiivne. Tasapisi leitud rahasummad on järgmisel aastal oluliselt suuremad,” sõnas ta.

Kuressaare Laurentiuse koguduse õpetaja Anti Toplaan nimetas Tamkivi sõnapidajaks ning ausaks poliitikuks, kelle tegemine väärib esiletõstmist. Kultuuriministeeriumi ja muinsuskaitse ning Eesti kirikute vahel üsna pingeliseks muutunud suhteid on kirikusõbralikud inimesed aidanud paremaks muuta.

Olgugi et Tamkivi enese sõnul pole ta senises elus väga tõsine kirikuinimene olnud, on pühakodadel tema elus olnud suur ja oluline roll. “Nagu kõik asjad saavad alguse lapsepõlvest, nii ka minu huvi kirikute vastu. Mu isakodu asub ainult mõnisada meetrit Kihelkonna kirikust,” ütles ta.

Huvi kiriku vastu tekkis sellest, et see võimas ehitis asus pidevalt tegutsemisväljas ja ka tänu vanaemale. Edaspidi tehnikaülikoolis õppides süvenes mõistmine, milline vaev ja pingutus oli vanadele ehitusmeistritele taoliste võimsate pühakodade rajamine. Nõukogude ajal õnnestus tal restaureerimisvalitsuse kirikute osakonnas üht-teist ära teha. Saaremaa kirikutel hoiti siis katused korras, nii et tänu sellelegi on tänapäeval nii mõnigi kirik alles.

 

“Mitusada aastat tagasi, kui polnud tsementi, kraanat, mootoreid ega elektrit, need pühakojad püstitati. See süvendab austust ja mõistmist, et kirikud vajavad inimese hoolitsevat kätt. Ühe inimese panus ei saa olla väga suur, aga kui paneme need panused kõik kokku, siis see töö meil kindlasti õnnestub,” lausus Tamkivi.

Peapiiskop Andres Põder ütles Meie Maale, et tal on heameel kohata üha enam aktiivseid inimesi, kes ulatavad kirikutele abistava käe. “Ühiskonnategelasi nii kohalikes omavalitsustes kui neid, kes on läinud riigi tasandile ja mõtlevad oma kodukirikute ja -koguduste peale, et see töö seal võiks jätkuda. Toetust on andnud väga paljud inimesed.”

Esimese Saarte praostkonna kirikusõbra tiitli pälvis Juhan Nemvalts Sõmera hooldekodusse kiriku loomise eest.

Saaremaa kirikud on Põderi sõnul muinsusobjektidena mitte veel kiiduväärses seisukorras. Päris suur tööpõld on ees ja selge on see, et kogudused üksinda ei jõua seda vastutust ja koormat kanda. See on ju kogu rahva ja riigi rikkus, seetõttu tuleb kõigil pingutada.”

Äsja Brüsselist naasnud peapiiskop veenis kirikulisi, et keskne mõte, mida nii kristlikud kui ka teised usundid tunnistavad, on inimväärikus. See on Euroopa mõtteviisi alus ja see peaks olema kogu inimkona mõtteviisi alus. Ühine tõdemus oli, et selle allikaks on usk jumalasse. Isegi kui see väljendub väga erineval viisil, on peamine veendumus, et inimelu on jumala kätetöö,” sõnas Andres Põder.

 

Meie Maa, 17. mail 2007