16.11 Rapla kiriku remont kulgeb sujuvalt

Rapla kirikus, kus 24. detsembril tuleb piduliku jõulujumalateenistuse teleülekanne, jätkuvad korrastustööd, mis sujuvad plaanipäraselt.

Edaspidi võib kirikusse sisenejat üllatada, et paar viimast pingirida on kadunud. See on nii Rapla koguduse soovil, et seal rohkem vaba ruumi tekiks. Rahvarohkete ürituste puhul oli seal seni liiga kitsas liikuda.

Peatöövõtja, kel on litsents muinsuskaitsealustel objektidel töötamiseks, on firma KAR-Grupp. Praegu tegutseb Rapla kirikus aga peamiselt Benno Ehitus AS.

Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk tõdes, et on näha tööde plaanipärast valmimist ja märkis, et remondiküsimusi on koguduse poolt jälginud eelkõige koguduse juhatuse esimees Raivo Erm.

Insener Ants Mihkelson Benno Ehitusest andis ülevaate tehtud ja veel teoksil olevatest töödest Rapla kirikus: "Viimistluse ja värvimisega oleme jõudnud sellesse järku, et peamised tööd on juba tehtud ja suured tellingud on maha võetud. Käib veel väiksemate detailide ja puitkonstruktsioonide ja pinkide värvimine. Vigala kiriku laadseid probleeme ette ei tule, sest kõik tööd tehakse kooskõlastatult."

Projekteerija Urmas Arike märkis, et Rapla kiriku altar ning kantsel on praegu sedavõrd heas seisus, et nende korrastamiseks on täiesti piisav, kui need tolmust puhastada ja niiske lapiga üle pesta. Kulukam töö on veel tehnorajatiste kordategemine – Rapla kirik saab uue elektrijuhtmestiku, tuletõrje- ja valvesignalisatsiooni ning videovalve.

Ants Mihkelsoni sõnul elektrijuhtmestiku paigaldamiseks seintesse sooni sisse ei tehta, sest kiriku kui muinsuskaitsealuse objekti puhul pole see lubatud. "Nagu aamen kirikus käib meie regulaarsetel töökoosolekutel ka Rapla maakonna muinsuskaitsejuht Armin Rudi," nentis Urmas Arike.

„Vanad kroonlühtrid on restaureerimisel ja kõik need pannakse ka sajaprotsendiliselt tagasi," kinnitas Urmas Arike. Samas on tulemas ka uued modernsed prozektorilaadsed valgustid, mis on oma välisilmelt väga tagasihoidlikud ja silmapaistmatud. „Need on seinaga sama värvi ja eelkõige funktsionaalsed, et kirik kontserdisaalina paremini toimida saaks ja esinejad esile tuleks," sõnas Arike.

Nädaline, 15. novembril 2007