15.08 Usuteaduse Instituut anno domini 2007

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Usuteaduse Instituut on vanim Eestis pidevalt tegutsenud eraülikool, mis asutati EELK Konsistooriumi poolt 1946. aastal pärast Tartu Ülikooli usuteaduskonna sulgemist ja jätkas sisuliselt selle tööd.

Kooli, mis kandis kuni 1970. aastateni ametlikult nime Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon, kutsuti Nõukogude ajal hoopis konsistooriumiks, mis aga tegelikult tähendab kirikuvalitsust. Eksitav nimetus tulenes asjaolust, et vaimulikke ette valmistav õppeasutus asus Tallinnas Toompeal samas majas kirikuvalitsusega, kus koolil oli kasutada üks loenguruum.

Praegu asub Usuteaduse Instituut (UI) juba 11 aastat Tallinna vanalinnas Püha Vaimu kiriku kõrval asuvas XIV sajandist pärinevas hoones, kus on nii õpperuumid ja raamatukogu kui ka kabel ja hospiits ehk külalistemaja.

Alates eelmise aasta lõpust on instituudi rektor dr Randar Tasmuth, kes on sama kooli 1990. aastal lõpetanud.

Kuna Usuteaduse Instituuti, mis on küll juba 61 aastat tegutsenud, teatakse väljaspool kirikuringkondi vähe, palusin rektor Tasmuthil kooli pisut lähemalt tutvustada.

Pärast Eesti taasiseseisvumist alustas uuesti tööd Tartu Üli­kooli usuteaduskond, samas jätkas tegevust ka Usuteaduse Instituut Tallinnas. Kas ühest klassikalist teoloo­gilist kõrgharidust pakkuvast koolist Eestis ei piisaks?

Kahe kõrgtasemel usuteadusliku õppeasutuse olemasolu vaid rikastab meie teoloogilist maastikku. Pealegi on tänapäeva tõtlikus maailmas oluline, et üht ja sama eriala oleks võimalik omandada nii Lõuna- kui ka Põhja-Eestis.

Meil on võrreldes Tartu Ülikooli usuteaduskonnaga ka mõningaid erinevusi. Näiteks on Usuteaduse Instituudis eriline rõhk praktilise usuteaduse ainetel, kuna näeme oma põhiülesannet EELK vaimulikele ja koguduste töötegijatele ametialase ettevalmistuse andmises. Sellest tulenevalt on instituudil oma n-ö baaskirikuks Püha Vaimu kirik, kus teoloogiatudengid saavad praktika korras jumalateenistusi läbi viia ja õpitut ellu rakendada.

Õppetöö meie majas on korraldatud sessioonõppena, see tähendab, et loengud ja seminarid toimuvad kord kuus viiepäevaste tsüklitena. Seetõttu on ka meie üliõpilaskond väga mitmekesine – siin on nii otse keskkoolipingist tulnuid kui ka vanemaid inimesi, kes on igapäevaselt töö- ja pereeluga seotud ega saaks tavapärases päevaõppes osaleda. Iseseisev töö sessioonide vaheajal on võimalik tänu instituudi väga heale raamatukogule, mis sisaldab palju kojulaenutatavaid õppematerjale.

Nõukogude ajal ümbritses vaimulikke koolitavat õppeasutust teatud salapära, siin õppimiseks oli ilmselt vaja mõningast julgust. Kuidas on nüüd?

Praegu on Usuteaduse Instituut Eesti kõrgharidusmaastikul tavaline kõrgkool teiste omataoliste hulgas. Oleme meiegi üle läinud 3+2 bakalaureuse- ja magistriõppe kavadele, mis on vastavuses Bolo­gna deklaratsiooni põhimõtetega.

Kui kunagi õpiti selles koolis väga pikki aastaid, siis nüüdseks on õppeperioodi pikkus määratud riiklike kõrghariduse reeglitega. Kuna õppimine on tasuline, siis ei saa juba majanduslikel põhjustel õpingutega väga pikalt venitada.

Vanasti ei olnud naistel siia õppe­asutusse eriti asja, kui nad just pastorile mehele ei plaaninud minna ja abikaasa vaimumaailma jagada ei püüdnud. Milline on praegu mees- ja naisüliõpilaste suhe?

Naisüliõpilaste arv ei olnud omal ajal tõepoolest kuigi suur, sest eeldati, et pärast lõpetamist ootab vaimulikuamet. Praegu on meil naissoost üliõpilasi üle poole. Aga juba 1967. aastal ordineeriti Eestis esimene naisvaimulik, praegu on ligi 200 EELK kirikuõpetajast umbes 1/5 naised.

Kuidas saab kirikuõpetajaks?

EELK on võtnud suuna, et vaimulikul peaks olema magistrikraad, s.t läbitud viis aastat akadeemilisi õpinguid. Vaimuliku ametikoolituse saamiseks tuleb seejärel õppida veel üks aasta UI koosseisu kuuluvas pastoraalseminaris ja alles selle lõpetamisel on võimalik saada vaimuliku ordinatsioon ning asuda tööle kirikuõpetajana.

Kas Usuteaduse Instituuti on asja ainult neil, kes soovivad saada kirikuõpetajaks?

Sugugi mitte. Sel sügisel võtame juba kolmandat aastat vastu üliõpilasi kristliku kultuuriloo magistriõppesse. Õpingud sel erialal ei eelda varasemat usuteaduse alast eriharidust, õppima võivad tulla ükskõik mis eriala lõpetanud. Kristliku kultuuriloo õppekava keskendub kristluse rolli mõtestamisele maailma ajaloos ja suhtestumisele nii ümbritseva kui muude mõtteviisidega.

Religiooniped

agoogika magistriõpe pakub võimalust omandada religiooniõpetaja kutse. Praegu õpib selle eriala ühel kursusel kümmekond üliõpilast, kuid kui koolides viidaks sisse kohustuslik religiooniõpe, tuleks vastuvõttu järsult suurendada.

Lisaks on instituudis ka kirikumuusika osakond, mis tegeleb muusikaharidusega inimeste täiendkoolitusega, et jagada neile teadmisi ja oskusi kirikus toimimiseks.

Kõrgkoolid püüavad aja nõud­mistega kohanduda ja üha uusi erialasid pakkuda. Kuidas on UIga?

Meie puhul võib uuenduslikuna käsitleda tõsiasja, et kuna Usuteaduse Instituut sai hiljuti teoloogia doktoriõppe koolitusloa, saame sel aastal esmakordselt vastu võtta doktorikraadi taotlejaid, kusjuures doktoriõpe hakkab toimuma tihedas koostöös Tartu Ülikooli usuteaduskonnaga.

Lähiajal on plaanis avada ka üks täiesti uus eriala – diakoonia ehk kristliku sotsiaaltöö magistriõpe. Sihtgrupina näeme siin kõiki abistamistegevuse korraldamise ja juhtimisega tegelevaid inimesi. Plaanis on avada kaks haru, millest üks eeldab bakalaureuse tasemel teoloogiaharidust, teine aga mitte.

Usuteaduse Instituut oma 110 üliõpilasega on üks väiksemaid Eestis. Kas kooli väiksus on eeli­seks või puuduseks?

Nii seda kui teist. Kui vaadata majandusliku poole pealt, siis on meil loomulikult raske suurte ülikoolidega võistelda. Bürokraatia nõudeid, mis on kõikidele kõrgkoolidele ühised, on kaadri vähesuse tõttu keerukam täita. Väiksusel on aga ka oma võlu. Nii näiteks tunnevad meie õppejõud oma üliõpilasi palju paremini, sest väikeses majas saadakse paratamatult ka väljaspool auditooriumi, näiteks koridoris, vestluseks ja mõttevahetuseks tihti kokku.

Dokumentide vastuvõtt Usuteaduse Instituuti õppima asumiseks lõpeb lähipäevil. Kiirustage! Täpsem info www.eelk.ee/ui.