15.08 Kirikud arendavad aktiivselt kinnisvara

Kogudused arendavad kinnisvara üle Eesti, et teenida tulu kiriku põhitegevuseks. Vähemalt kuude paika kerkivad lähiaastal elu- ja büroohooned, mille arendajaks on Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) 164 koguduse kinnisvara haldav osaühing.

“Tegeleme detailplaneeringuga ja sellest selgub, millised võimalused on – lähteülesanne võimaldab ehitada mitu maja,” ütles assessor Urmas Viilma, kes on Haapsalusse mitme elumaja ehitamise projekti juhtiva osa-ühingu Kiriku Varahaldus juhataja.

Haapsalu linna üldplaneering lubab Pargi 15 asuvale krundile ehitada kolmekorruselisi elamuid. Haapsalus on Püha Johannese kogudusel Pargi tänaval 1,4 hektari suurune maalapp, kuid Viilma sõnul tehakse detailplaneering kokku kolmele hektarile, sest planeering näeb ette, et arvestatakse ka teedega ning muu majade juurde vajaminevaga.

Lisaks Haapsalus kinnisvara arendamisele on Kiriku Varahaldusel pooleli veel mitu projekti teistes Eesti paikades. Tänane Päevalehe majanduslisa Ärileht kirjutab, et Tallinna kesklinna Kentmanni 6 krundile plaanitakse ehitada 15-korruseline büroo- ja eluhoone.

EELK kantsler Mati Maanas ütles Ärilehele, et osa valmivatest pindadest müüakse ja osa jääb kirikule renti teenima. “Mingi osa müüme seepärast, et ei taha ehitust ainult pangalaenu abil rahastada, kiriku jaoks oleks see ebamõistlik risk,” ütles Maanas.

Lisaks sellele hoonele on EELK-l plaanis arendada veel mitmeid krunte Tallinnas. Kentmanni projektis on kiriku partneriks Merko Ehitus, kellele kuulub osa detailplaneeringu alla jäävast maast ning kelle vastutada on ka ehituse rahastamine. Kirik ise raha ehitusse ei pane.

Assessor Urmas Viilma sõnul on varahaldusel Eesti kogudustega pooleli veel mitu projekti Nõol, Tartus, Raplas ja Jõhvis. Nõos on kehtestatud kolm detailplaneeringut ning sinna kerkivad elumajad. Nii äripindade kui ka korterite ehitust sisaldav mahukas detailplaneering on pooleli Raplas. Jõhvis loodab Kiriku Varahaldus püsti panna büroohoone.

Tartus on Peetri kogudusel juba kaks hoonestatud kinnistut. Ühel kinnistul loodetakse endine tootmishoone ümber ehitada korterelamuks, kuhu tulevad ka koguduse enda ruumid. Teisele kinnistule kerkib üks väike, mõne korteriga elamu pärast seda, kui üks sealne maja lammutatakse ja teine restaureeritakse.

Viilma sõnul töötab osaühing nagu iga teine kinnisvaraarendaja. “Vahe on selles, et krundid ei ole tavaliselt soetatud arendamise eesmärgil, vaid need on kogudusele tagastatud maad,” rääkis Viilma. “Kui planeering ja turusituatsioon seda võimaldab, siis me neid maid ka arendame. Näiteks Haapsalu projekti puhul ei ole sealne kogudus ja varahaldus pidanud arendamiseks palju raha kulutama.”

Tulu aitab põhitegevust

Äriprojektide mõtet selgitades lausus Viilma, et selle eesmärk on teenida kogudustele tulu. “Et nad suudaksid selle tuluga teha seda, milleks kirik tegelikult on – jumalasõna kuulutada ja ligimest aidata.”

Küsimusele, kas Kiriku Varahaldus on pankade jaoks usaldusväärne partner, vastas Viilma: “Meil puudub seni arendamise kogemus. Aeg näitab, kuidas pangad meisse suhtuvad, kuid kirik ei tohiks olla neile ebastabiilne partner. Kirik on ju üldse üks pikemaajalisi kinnisvaraomanikke Eestis.”

Paljudes paikades on aga kirikul maad, mida niipea ei kasutata. Vaivara, ainukese taastamata kihelkonnakiriku koguduse maad on praeguseks peaaegu täielikult kirikuvalitsusele tagastatud. Kuna kogudust ennast ei ole ja ka taastamisplaan puudub, siis antakse tagastatud kalmistud ja üle 50 hektari kirikumaid suure tõenäosusega Narva Aleksandri kogudusele.

Maa ise on väheväärtuslik, sest sealt on vahepeal kruusa kaevandatud ja selle tõttu on alad nüüdseks soostunud.

Mis on Kiriku Varahaldus?

•• 2003. aasta suvel otsustas EELK konsistoorium luua oma varade parema arendamise ja haldamise korraldamiseks kinnisvaraettevõtte ning kinnitas ettevõtte äriplaani. Samal aastal kinnitas EELK konsistoorium OÜ Kiriku Varahalduse põhikirja.

•• 2004 kinnitati nõukogu ja juhatuse koosseis ning veebruaris registreeriti OÜ Kiriku Varahaldus Tallinna äriregistris.

•• Ettevõte alustas 2004. aastal ühe töötegijaga. 2006. aasta algusest töötab ettevõttes 11 töötajat.

•• Bürood tegutsevad Tallinnas ja Tartus. Haldusobjektide seas on äri- ja administratiivhoonete kõrval ka korterelamud.

•• Arendusprojekte juhitakse Tartu-, Harju- Rapla- ja Virumaal. Projektide seas on nii eramu- ja korterelamu arendust kui ka kaubandus-, büroo- ja ärihoonete rajamist.

•• Palju rõhku pannakse üüripindadele, et tagada kogudustele ja kirikule kiire müügitulu asemel pikaaegne regulaarne tulu.

Eesti Päevaleht, 15. augustil 2007