Maailm on arvamusel, et Saksa mundris võidelnud eestlased olid natsid. Nii see aga pole. Saksa sõdurimundri kandmine ei teinud inimesest veel natsi.

Sama jabur oleks nimetada igat Punaarmees teeninud eesti poissi kommunistiks. Miks peetakse aga meie sõdureid natsideks? Eks ikka seepärast, et erinevalt Soomest ei ole meil õnnestunud maailmale selgitada oma osa Teises maailmasõjas – meie sõdurid kaitsesid Eestit NSV Liidu pealetungi vastu.

Eesti sõdurite võitlus

1944. aasta alguses oli Punaarmee jõudnud Eesti piiridele. Sellest tulenes kartus, et Eesti okupeeritakse taas Nõukogude Liidu poolt ning varasemalt läbi elatud punane terror kordub. Peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots ja Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kutsusid eesti mehi liituma Saksa mobilisatsiooniga kodumaa(!) kaitseks. Eesti poisid järgisid kutset võitluseks meie iseseisvuse taastamise ja kodumaa vabaduse eest. Punaarmee pealetung suudeti peatada tervelt üheksaks kuuks.

17. septembril 1944 algas Saksa vägede väljatõmbamine Eesti mandriosast ning presidendi kohusetäitja kuulutas välja iseseisva Eesti seadusliku valitsuse Otto Tiefi juhtimisel. Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge lipp. Eesti Vabariik deklareeris ennast neutraalseks. Sellest teatati kogu maailmale, kuid vaatamata sellele olime jäetud oma võitlustes üksinda.

Eesti on taas iseseisev. Meie sõdurite võitlusest on möödas 64 aastat, kuid riigikogu pole tänini andnud poliitilist hinnangut Teise maailmasõja sündmustele Eestis. Eesti sõdurite võitlust NSV Liidu vastu pole tunnistatud võitluseks Eesti riikliku iseseisvuse eest, ehkki NSV Liit oli Teise maailmasõja alguses Eesti Vabariigi okupeerinud. Seda võitlust pole ka võrdsustatud Vabadussõjas võidelnud Eesti sõdurite panusega.

Esimene tänumedal Nugiseksile

Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1 andis möödunud suvel Võrumaa Sõjameeste Ühendusele lubaduse, et anname oma panuse õigluse jaluleseadmiseks. Esimeseks sammuks on meie ettepanek sisse seada Eesti Rahva tänumedal ja autasustada sellega vabadusvõitlejat ning Raudristi Rüütliristiga autasustatud kapten Harald Nugiseksi, kes on korduvalt esitatud presidendile riikliku autasu saamiseks. Iga kord on aga tema nimi medalisaajate nimekirjast maha tõmmatud. (Harald Nugiseksile, Tori koguduse liikmele anti EELK Teeneteristi II järgu orden Tori kiriku taastamise eest Eesti sõjameeste mälestuskirikuks ning vabadusaatele innustamise eest. – Toim.)

Seega peame tunnustama ja autasustama ise, kodanikualgatuse korras meest, keda meie poliitikud püüavad unustada või koguni maha vaikida. Seepärast seame sisse Eesti Rahva tänumedali. Me usume, et suudame sel moel tõmmata üldsuse ja poliitikute tähelepanu Teise maailmasõja kaitselahingutes osalenud Eesti sõdurite olukorrale. Vabadusvõitleja Nugiseksi autasustamine on sammuke Eesti sõdurite au taastamise suunas. Maailma tuleb veenda, et eesti rahvas pidas kaitsesõda meid okupeerinud Nõukogude liidu vastu. Me ei olnud natsid.

Anna toetuseks allkiri

Kolonn kutsub kõiki liituma meie kodanikualgatusega. Kellel võimalus, võib annetada MTÜ Noorteühendus Kolonn Nr. 1 arveldusarvele 10220066694013.

Medali statuudi kohaselt tuleb koguda 10 000 toetusallkirja. Eesmärgini jõudmiseks vajame Sinu abi. Toeta Sinagi tänumedali sisseseadmist oma allkirjaga kas läbi Kolonni kodulehekülje www.noortekolonn.org või saada oma nimega postkaart aadressil Ropka 8–6, 50111 Tartu.

Kolonni koduleheküljelt on ka võimalik alla laadida allkirjade kogumise leht aadressil http://www.noortekolonn.org/toetan.pdf, millele saaksid toetusallkirja anda kõik Sinu perekonnaliikmed või töökaaslased ja sõbrad.

Kõigi Eesti Rahva tänumedali toetajate nimed kantakse köidetud raamatusse ja antakse ühes medali ning rahalise preemiaga üle vabadusvõitleja Harald Nugiseksile Võidupühal Pärnus.

30. aprilli seisuga on Eesti Rahva tänumedalit toetanud 518 inimest ning annetatud on kokku 14 269 krooni.

Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1 nimel

Ain Saar