1.12 Kirik äratas armastuse esimesest pilgust

Oktoobrist teenib Järva–Madise kirikus vaimulikuna Harku naistevangla kaplan Rutt Süvari. Peagi tahab ta juured sügavale Vargamäe maadesse ajada ja end kirikuga pikaks ajaks siduda.

Esimest korda Järva–Madisele sõites arvas Rutt Süvari, et satub kohta, kus on aina metsad ja sood nagu Tammsaare raamatutes.

Mida rohkem paistis autoaknast metsade sekka kõrgendikke ja laiu põlde, seda rohkem hakkas koht Süvarile meeldima.

Sõita ja maastikku imetleda saab Rutt Süvari esialgu küllaga, ka ajakirjanikuga kohtuma kiirustas ta Tallinnast, kus on praegu ka tema teine töökoht: viimased kaks ja pool aastat on ta olnud Harku naistevangla kaplan.

Esialgu jääb ka see töö alles ja nädala esimese poole veedab Süvari Tallinnas.

Kirikusse tõi armastus

Järva praosti Teet Hanschmidti meelest on isegi hea, et uuel vaimulikul on niisugune töökogemus. «Tema meile tulek on tõeline Jumala juhtimine,» ütles ta. «Et konkursile ühtegi avaldust ei tulnud, olime juba valmis teiste vaimulikega teenistusi jagama, et kirik päris tühjaks ei jääks.»

Veel esimesel kohtumisel kirikus olnud Hanschmidt seda meelt, et ega väike maakoht pealinnast tulnule meeldi.

Aga meeldis väga. Meeldis koht, inimesed ja muidugi kirik. «Esimene mulje oli super,» kinnitas Süvari särasilmil. Nüüd on selja taga kahe kuu jagu teenistusi ja tunne on hea. Viisist, kuidas Süvari kirikus liigub, aimub, et need pole vaid sõnad, koht on tõesti südamelähedane.

Hanschmidti kardetud vaikne maaelu ongi olnud see rosin, mis kõige rohkem meelitas Süvarit tulema.

Neli last üles kasvatanud Süvari on sündinud ja kasvanud Tallinnas, kuid hing on kogu elu maale tõmmanud.

Kuigi sügavalt usklikus baptistiperes sirgunud, ei olnud Süvaril noorena usu suhtes erilist tõmmet.

Peres olid karmid reeglid ja piiblitekste kuulis Süvari rohkem, kui oleks soovinud. «Praegu mõtlen, et see oli tegelikult päris hea, kulub töö juures ära,» lausus ta.

Kirikutöö juurde tõi abiellumine karismaatilise ja põneva usumehe Esko Süvariga, kelle kõrval algas hoopis teistsugune elu.

Kui kirikus polnud organisti, õppis kirikuõpetaja naine seda mängima; kui polnud kellameest, siis lõi kella. «Koos parandasime kirikutki, see oli mu noorus ja selles oli oma romantika,» meenutas Süvari. Pikemalt paikseks jäi pere Haljala kirikusse.

Eelmise sajandi üheksakümnendate keskel asus Rutt Süvari õppima usuteaduse instituudis, et saada teoloogilist kõrgharidust, mis andis võimaluse koolides usuõpetust anda ja paremini vaimulikus töös kaasa lüüa.

Esko Süvari jutlused ja ettevõtmised olid tollal Eestis legendaarsed. Mõne aja pärast tundus, et töösse palju andnud mees ei saa enam oma pingetega hakkama.

Rutt Süvari tunnistas, et pereelu varjutasid arusaamatused, millest ühel päeval enam väljapääsu ei paistnud ja lõplikuks lahenduseks sai lahutus.

Kõik igatsevad hoolimist

Pärast 33 aastat Haljalas tuli Süvaril alustada uuesti, leida uus kodu ja töö. «Proovisin üht ja teist, siis kuulsin, et naistevangla otsib kaplanit, ja proovisin,» sõnas ta.

Kuue kandidaadi hulgas osutus Rutt Süvari valituks, plussideks said nii teoloogiline haridus, elukogemus kui ka vene keele oskus. «Naised vanglas igatsevad hoolimist, nad ei hooli mu haridusest ega sellest, kes ja kust olen, peamine, et saavad rääkida ja tunda, et lähevad kellelegi korda,» selgitas ta.

Enda ja teiste pealt teab Rutt Süvari, et Eesti naised on kannatlikud, isegi liialt kannatlikud. Paljud kurvalt lõppenud juhtumid on saanud alguse lapsepõlve väärkohtlemisest, mille arme kantakse endas kogu elu.

Või kannatatakse pikki aastaid koduvägivalda, kuni ühel hetkel enam ei jõua ja lahendus saabub viisil, mis ei too kasu kummalegi poolele.

Nii lapsed kui ka täiskasvanud vajavad vahel abi, eriti lastele mõeldes leiab Süvari, et nendega peaksid töötama inimesed, kes on isiksused.

Oskust endaks jääda läheb tarvis ka vanglatöös, kus alati leidub neid, kes püüavad abistajat ära kasutada.

Ühel lausel võib olla suur mõju, kui see tuleb õigel ajal. Sõna jõudu hindava inimesena pole ka jutlustes Süvarile midagi formaalset. «Olen sõpradele öelnud, et ilma sõnumita ma kantslisse ei lähe, ja nii see on,» kinnitas ta.

Süvari sõnas, et mõnikord võtab jutluse koostamine aega rohkem, mõnikord vähem, aga ükski neist siiani ära jäänud siiski pole.

Seepärast on tema otsus kindel: mitte ainult kantslis, vaid ka laste pühapäevakoolis peavad olema inimesed, kellel on, mida öelda.

See jutt ei tähenda, et Järva–Madise oleks saanud kurja ja karmi õpetaja, tuttavate ütlust mööda on Rutt Süvari igati hea suhtleja ja nalja mõistev inimene.

Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär Tauno Teder, Haljalas kiriku kunagine abiline, meenutas Süvarit kui mõnusa naljasoone ja hea kuulamisoskusega isikut. «Arvan tõesti, et sellel kogudusel, kuhu ta läks, on temaga vedanud,» lausus ta.

Tederi hinnangul on Rutt Süvari sihikindel naine – mida alustab, selle viib ka lõpule. «Tema pühendumisvõime koos elukogemusega on suur pluss, Ruti kohta võib kõige lihtsamini öelda, et ta on naine, kellel on süda õige koha peal,» lausus ta.

Esialgu elab Süvari tasapisi uude kohta sisse ja rõõmustab inimeste üle, kes on temaga tutvust sobitama tulnud.

Palju kiidusõnu on Süvaril öelda eelkäija Pille Salveste kohta. «Ta on teinud kirikus head tööd, kogen, et tema surm oli siinsele kogukonnale suur šokk,» lausus ta.

Praegu on läinud aega, et end Järva–Madise kiriku senise eluga kurssi viia ja natuke tulevikuplaane teha.

Et kiriku juurest algab matkarada ja suvel on Albu kandis üldse palju rahvast liikvel, tahab Süvari kiriku uksed suvel lahti hoida.

Kindlasti tuleb häid kontserte. «Ja mitte ainult, kirik on koht igasugusteks töövormideks,» lubas ta. «See kirik on suurepärane, koht samuti, küllap inimesed selle üles leiavad.»

Aega plaane teha Süvaril on, sest Järva–Madise pole talle sugugi lühiajaline ettevõtmine. Kui aasta–paari pärast pensioniiga kätte jõuab, kavatseb ta ennast kirikus täisajaga sisse seada.

Teenistus tuleb iga ilmaga

Praegu on koguduses teenistused kaks korda nädalas, Süvari meelest väikesele kogudusele jätkub.

Natuke tihedamalt tuleb kooskäimist jõulude ajal, millele kirik hakkab homse advendiaja algusega üha rohkem mõtlema. «Advendiaeg on väga tore, see on aeg, kus valgust tuleb aina juurde,» ütles Süvari.

Ta selgitas, et algul süüdatakse üks küünal, siis teine ja nii edasi, kuni lõpuks jõuluõhtul on valge kogu kirik, valged on kõik katted, ka lilled altaril, nii et rõõm valgusest peaks täitma ruumi ja hinge.

Kui valgeks läheb Järva–Madise kirik peatsete jõulude ajal ja millist sõnumit seal kuulda on, võib vaatama–kuulama minna 24. ja 25. detsembril, samuti on kõik oodatud 31. detsembri aastalõputeenistusele.

Rutt Süvari ootab inimesi endale külla ja kinnitab, et iga inimene on tähtis. «Kui üks inimene on kirikus, siis jutlus tuleb,» lubas ta.

Rutt Süvari

Sündinud 1950. aastal Tallinnas.

1996. aastal lõpetas Usuteaduse instituudi.

1973 – 2005 töötas Haljala kirikus.

2005. aastast Harku naistevangla kaplan.

2007 oktoobrist Järva–Madise kirikuõpetaja.

Lapsed Haja, Ariel, Kadri ja Kristina, seitsme lapselapse vanaema.

Järva Teataja, 1. detsembril 2007